Rohelise Mandri pedeelu

Trip.ee`s, mida ikka aegajalt loen, on hakanud järjest enam olema ka foorumeid Austraalia kohta. On see ju mõistetavgi, sest aina rohkem kaasmaalasi leiab siia (õhu)tee. Üks foorum, mis silma hakkas, kandis nime Kes läinud Austraaliasse seetõttu, et seal mehe leidnud?
Ütleme nii, et mina päris selle mõttega siia ei saabunud, aga mind tundes olen alati võimalustele avatud. Alati.
Konkreetses foorumis soovitatakse kahtlejatele, kes on oma suure austraallase leidnud ning kahtleb, kas sõita ta juurde siia või ei, ikka sõita sest, tsiteerin - mehed on siin toredad, armsad, hoolivad ja ei ole blayboyd.
Nojah, ma päris sama ei väidaks.
Kes on jälginud mu siinset käekäiku, teab et olen viimasel ajal olnud sunnitud üle elama nii mõnegi õnnetu suhte, süda on purunenud lugematuid kordi. Seega on minu arvates vale väita, et mehed siin kuidagi eriti hoolivad oleks, armsad on küll, selle vastu ma ei vaidle.
Võtame kasvõi mu praeguse suhte about 45- aastase Ken`niga. Ütleme nii, kui tavaliselt on vähemalt suhte algfaas lilleline, siis siin küll midagi sellist pole olnud. Mulle anti eraldi tuba ning isegi vannituba pole ühine. Ok, ideepoolest on ju leivad ühes kapis ( külmkapp on ühine ), süüa teeme ikka eraldi. Ei kõlba. Mis kuradi suhe selline on ???
Edasi, kodus olles veedab ta päris suure osa ajast oma toas telekat vaadates ja mina pean mööda ülejäänud maja südamevalus ringi jooksma. Kurat, ma rääkisin talle, et RÄÄKIDA on vaja, TUNDEID näidata, ei midagi. Vaikus.
Jätsin siis paar sumpsimeeste ajakirja demonstratiivselt köögilauale, et ta saaks möödaminnes uurida - arvake, kas on lahti tehtud ??? Kurat, see pole ju nii, et üks näeb suhte jaoks vaeva - KUMBKI peab tööd tegema. Ajakirja lugedes mõistaks ta paremini minu ootusi, paraku ...
Heteronaljade üle, mida teinud olen, ei naera. Mitte üksainus kord pole naernud.
Mis aga puutub sellesse, et kohalikud mehed nn. blayboyd pole ...
Nädal tagasi pühapäeval kadus ta ära ning välja ilmus alles neljapäeva õhtul, ma pidin murest infarkti saama. Tema tuleb ja ütleb südamerahus, et oli ema juures. NELI KURADI PÄEVA !!! Sellist juttu võib ta tõesti oma emale rääkida, ärgu tulgu mulle näkku valetama.
Ma ei tea, mida teha. Eile käisin õues, embasin palmi - hea oli. Ma ikka proovin veel, kasvõi läbi pisarate, aga proovin. Ma ei taha üksi eestisse tagasi tulla, vaid ikka kahekesi.
Mingil määral hakkab tunduma, et pedeelu maarjamaal on parem. Ok, saad küll aastas korra koslepi kätte ( kui paraaaaaaaaaaaaadil käid ) ent muul ajal saad rahulikult koos musikesega näiteks ingliklubis hõljuda. Või muudes vikerkaare pleissides miilutseda.
Seega, ma ütlen teile eesti mehed, kes tulete endale siit meest otsima. Mõelge ennem natuke ning pidage aru. Rohi ei ole siin rohelisem, kuna on põud ning kasta ei tohi.... mehed on siin toredad, armsad, hoolivad ja ei ole blayboyd... my ass

Kompania iz Tartu

Kaks nädalat tagasi esmaspäeval oli seoses mingi riikliku pühaga meil vaba päev. Päev ise maksti kinni ent tööle ei pidanud minema. Otsustasin siis hommikul siit ca 60 km põhja poole asuvale Sunshine Coast`ile sõita. Kuna nagu kirjutasin, polnud linnaosast pea kuu aega lahkunud, arvasin et järsku on juba viisat vaja väljasõiduks, aga õnneks niipalju asjad muutunud siiski polnud.
Sunshine Coast on umbes 50 km pikkune rannariba arvukate suuremate randadega ent selline pidev rannajoon puudub nagu näiteks Brisbane lõunaosas paikneval Cold Coast`il pidi ca. 70 km pikk rand olema. Rannad olid sellistes soppides ning ma sõitsin ja käisin need kõik vist läbi. Inimesi palju polnud, on ju talv ikkagi ent mõned päevitajad siiski, soojakraade on päeviti olenemata aastajast sellegipoolest +25 kuskil.
Sunshine Coast on jõukam piirkond ning seetõttu oli palju juba valmis villasid miljondollarise vaatega ning vilgas ehitustöö käis veelgi.
Jõudsin siis tippu välja, Noosa Head`ini ehk ühe suurema keskuseni. Sealses tipus paikneb rahvuspark, milles on arvukalt matkaradasid, osad kulgevad piki rannajoont, osad metsas. Valisin pikima, 8,5 km raja ja hakkasin mööda rannaäärt minema. Ega seal eriti vaadata midagi polnud, merd ja kaljusid näeb ju igal pool ent ilm oli ilus ja linnud laulsid ...
Pool käidud, tuli ühe kurvis neljaliikmeline seltskond vastu kes rääkis omavahel vene keeles. Möödaminnes küsisin, et
* vi iz Rossia?
* a ti sam ot kuda?
* ja iz Estonia
* a mi iz Tartu
* normalno
Ja nii oligi, liikusime edasi siis viiekesi. Pool grupist oli siin olnud kolm kuud ja pool kuu aega. Olid olnud tomateid korjamas põhjapool ning praegu liikusid ringi ning pidid just Cold Coast`ile vähekeseks ajaks minema. Juhul, kui seal tööd ei leia, siis ehk tagasi põhjapoole. Olid ka auto ostnud ning sellega liiguti, tõsi neljakesi on ikka pisut kitsam sedaanis toime tulla.
Pärast käisime tegime kõvemad kebabid ning vahetasime numbreid ehk kes teab, saame veelgi kuskil kokku.
Aga siin see seltskond on, pealiku nimi on Aleksandr, teiste nimed seniilsuse tõttu meeles pole.
Sellised kohtumised siis Noosa rahvuspargis.

Karu Laul

Vene ühel populaarsemal mp3 musa saidil http://www.zachot.ru on oma tabel allalaaditud lugude populaarsuse kohta. Mõistagi pole mina kunagi ei sealt, ega ka kuskilt mujalt ühtegi lugu tõmmanud, ei maksa valesti aru saada.
Sada populaarsemat lugu niisiis. Täna avastasin oma üllatuseks ja suu läks naeruseks, kui kohale number 14 oli platseerunud Apelsin oma looga Karulaul ... Otse Snoop Doggy järele ja teiste seas Busta Rhymes`i ja Paris Hilton `i ette ja oli tabelis tõusmas.
Lugu ise on mõistagi legendaarne ent mis selles suure idanaabri esindajaid paelub niivõrd, jääb selgusetuks. Lähenevad presidendivalimised maarjamaal ja vene karu tõenäoline mõju tovarish rjuutli taasvalimisel ? Ehk siis Karu Laul ?
Ootamatust kohtumisest (eestimaa) venelastega järgmises loos.

Daihatsu vs. Suzuki

Kuna mul on au nii omada, kui ka sõita oma unistusteautoga ehk Daihatsu Charade `90. a kolmesilindrilise ja liitrise mootoriga võrr, siis pole ma eriti muid masinaid uurinud. Ära on jäänud võrdlused - mul on suurem, kui sul ...
Ken`il aga, majaomanikul kelle lokaalis ma resideerun praegusel hetkel, on visuaalse vaatluse põhjal paariaastane Suzuki Liana. Ise tundub rahul olevat.
See on aga selline mudel, millel juhipoolne aken üles ei käi ( kas seda üldse ongi ? ), stereode volüüm on põhjas või väga lähedal sellele, alati tuleb kantrimusa ning juht peab kaasa laulma. Vahet pole, on kell kuus õhtul või viis hommikul , mil ta teinekord tööle läheb. Kusjuures juht laulab veel paar minutit edasi peale auto garaazi panemist. Ma ei tea, kas see on kuidagi ostu-müügi lepinguga paika pandud vä?
See võib olla et selle konkreetse Suzuki mudeliga on sellised nüansid, sest teistel sama firma autodel vastavaid eripärasid pole tähendanud. Ehk oli see auto sellevõrra odavam või vastupidi, kallim - speisel kantri edissõn ...

Dan

Täna pandi sellele saele, kus Dan oma sõrmejupist lahti sai, taaskord ka kaitse peale ehk enam ei mahu sinna näppe toppima. Parem hilja ju kui mitte ...
Eks mõistagi ta enda viga oli, et läks töötava saega sinna kinnikiilunud lauda lahti kangutama ent see krdi saag ei tööta ka korralikult, seda tean isegi.
Pärast tööd käisime teda kodus vaatamas. Vennal oli nägu nalja täis ning õlle ning valuvaigistite sümbioosi tõttu ütles, valu eriti polegi. See aga kui ta rääkis, kuidas keskmise sõrme tipp naha küljes ainult ripub ja verd lendab ( ma ise kohapeal polnud ) ... Ta oli muidugi järgmine nädal juba tööle tulemas ja temast võib seda uskuda ka. Kohusetunde ning töökuse osas on ta üks parimaid.
Mõistagi tööletulemine võtab siiski nädalaid veel.
Aga siin see päevakangelane ise on - Daniel `Üheksa ja poolsõrm ` Bellchambers.

Liikluskultuuri(tuse)st

Inimeste seas on laialdaselt levinud arvamus justkui oleks sae(kaatri)meestel viis sõrme ning olgem ausad, niimoodi see keskmiselt kipub olemagi. Viis sõrme siis mõistagi kahe käe peale kokku. Ülejäänud lähevad kaduma töö käigus, nn. loomulik kadu. Eile jättis Dan oma keskmise, fakisõrme, sae vahele ning see on nüüd tunduvalt lühem. Täna sai haiglast välja ning homme lähen teda koju vaatama, teen ehk mõne pildigi. Eks arvamusi on erinevaid ent mina olen veelgi seda meelt et vahetult enne õnnetust olnud lõunapausi ajal sissetõmmatud marikogusel oli oma osa juhtunus. Aga oletustega pole enam midagi teha, uued sõrmed uues elus ...
Rääkima pidin siiski hoopis liiklusest ja autondusest üleüldse.
Bensuhinnast ehk kõigepealt. Millalgi sattusid mulle kätte ühe uuringu tulemused, kus küsiti inimestelt, mis asjad kõige rohkem muret teevad ehk mille üle kõige rohkem kurdate. Katsun selle üles otsida ning kunagi ehk pikemalt kommenteerida ent nii meeste, kui naiste tabelites oli esikohal bensu hind. Austraalia on teadupärast naftatootja riik, tõsi ma ei mäleta enam, mitmendal kohal maailmas ning seetõttu on siin läbi aegade bensuhind madal olnud. Ent nüüd, koos naftabarreli kaloppeeriva hinnatõusuga on ka siin jaemüügi hind tõusnud. Ent olgem ausad, sellist idiootsust nagu eestis Statoil & Co viljeleb, et kui maailmaturul barrel tõuseb uuele rekordtasemele ( nagu nüüd vist USD 78 ) siis kohe ka automaadselt jaemüügihind kerkib, olgugi et mahutid on vana hinnaga staffi täis, siin siiski ei näe. Üleüldse, siin pole olnud märgata mitte mingeid kõikumisi ning kogu selle kahe ja poole kuu jooksul, mis siin olen olnud, on hind keskmiselt sama olnud. Tõsi, pisikesi erinevusi on olnud osariikide vahel ent see tuleneb sellest et osad osariigid ( näiteks praegu siin Queensland ) doteerivad jaemüügihinda. Mis on aga huvitav ehk, hind sõltub konkreetsest nädalapäevast. Kõige kallim päev on neljapäev ( nädalalõpp on vaikselt algamas ... ) ning alates sealt hakkab tasapisi alla tulema kuniks kolmapäevaks langeb kõige madalamale et siis taas neljapäeva hommikul tipus olla ja niimoodi iga nädal. Et mitte jutt liiga kuiv poleks, siis pisut numbreid. Tipus olev hind ( jutt käib levinumast Unleaded bensiinist oktaaniarvuga vist 92 ) on olnud AUD 1.35 ehk siis umbes 12,5 EEKi ning see on siis tõesti neljapäeviti. Tulles siis kogu aeg allapoole jõuab ta kuskil AUD 1.18ni ehk alla 11 krooni teisipäevaks-kolmapäevaks. Sellise hinnaga käisin näiteks tänagi tankimas. Ok, ega seal eriti vahet pole, kui just 1000 liitrit korraga ei tangi ( ma tavaliselt 1000 liitrit korraga ei tangi ) ent eks aastapeale säästu koguneb. Mu võrr võtab nagunii u. 5 liitrit sajale ning kilomeetreid, arvestades et tööle on 6 km ja jõusaali 3 km, nagunii eriti ei kogune, seega vahet pole.
Siin on eelmise pühapäeva hind.
Diisli hind püsib kogu aeg samana ehk umbes AUD 1.30 ja gaasihind on umbes 53 centi.
Mõistagi heietavad ka siin paljud vanu häid aegu tagasi, kui bens eriti midagi ei maksnud. Näiteks kolm aastat tagasi oli ca. 60 centi olnud ning veel aasta tagasi ka alla dollari.
Seega, nagu juba eelnevaltki kirjutanud olen, pole midagi imestada et neljaliitrine mootor ka väiksematel autodel äärmiselt levinud on olnud kuni viimase ajani.
Üleüldse ega siin inimesed näiteks autot soetades bensukulule tähelepanu pööranud pole aga sellest räägin ehk millalgi pikemalt.
Samamoodi, näiteks vahemaadest rääkides ega sulle keegi ei ütle, et ok sinna linna või kohta on 200 km. Öeldakse ikka, et kaks tundi sõitu, nagu ameerikas kombeks. Või et sinna sõidad neli tundi.
Mis liikluskultuuri endasse puutub, siis on see tegelikult täitsa hea siin. Võttes arvesse, et maa on multikultuurne ning kümnete rahvustega esindatud, siis nad armastavad ise ehk läbi väikese huumoriprisma öelda, et iga rahvus toob kaasa oma liiklemisideid ( traffic ideas ). Eks mõnikord hakkab see ka silma, kui mõni juht oma ideega lagedale tuleb. Palju on mõistagi ka puust ja punaseks tehtud, näiteks saared mis tänavate keskel on, neile on igaleühele silt kinnitatud, et proovime ikka vasakult sõita, nagu siit pildi pealtki näha on. Või siis kiirteele sõites kui mõni harjumuspäraselt paremalt realt läheneda tahab, leiab eest sildi Wrong way - Go back !!!
Aga muidu tõesti, nagu mainisin, kultuur on hea ning teineteist austatakse. Ka jalakäija on liikleja, mitte märklaud ning lastakse ilusti üle tee. Samamoodi jäävad ka jalgratturid ellu.
Muide, promillipiir vist erineb ka osariikide vahel ent siin Queenslandis on selleks 1,05 ehk päris kõrge. Suurem mees saab suure ( 0.8 l ) õlu alla lasta ning võib veel sõita küll. Samas, vähemalt lehti lugedes suurematest õnnetustest juttu pole olnud, ehk näitab siis seegi, et liigelda osatakse.
Kiirus linnades on 60 km/h, mõne üksiku kooli juures 40 ent selle kiirusega keegi ei sõida. Alguses üks turist sõitis oma võrriga, sest oli kuulnud, et politsei laksab teinekord isegi 2 km ülekiiruse eest täiega ent praegu sõidab ka tema nagu kõik muudki 70-80ga. Ka kasutas seesama turist iga jumal kord turvavööd trahvi kartuses ent ka see olukord on nüüd kontrolli all.
Politseid ennast näeb siin harva. Ok, kiirusemõõtmist need maasturid teevad ent patrulli endeid eriti näha pole. Kas on ka probleem kaadripuuduses - ei tea.
Lõpuks veel üks pilt käsipesulast, kus tõepoolest saab päris soodsalt oma silmarõõmu ( pean silmas autot, mitte naist ) ära pesta. Iga kahedollarilise mündiga on sul kolm minutit aega ning samast survepüstolist tuleb nii shampoon, kui vesi, kui ka mingi vahasegu. Ütleme nii, et mina saan küll selle kolme minutiga hakkama ja saab puhtaks küll. Tõsi, on ka siin automaatpesulaid, nende hindu ma ei mäleta, olid vist 12-13 dollari kandis.
Sellised lood siis täna.
Kui kellelgi Ford Sierra 2.0 l kardaanipuksi üle on, võiks saata.

Jälle nädal möödas

Pühapäev.
Kuna viimased nädalad on niimoodi läinud, et oleme ka laupäeviti tööd teinud, siis pole ringivaatamiseks eriti aega ega ka viitsimist olla. Tööl on tellimusi praegu niivõrd palju, et oleme ka laupäeviti kuus tundi teinud, tõsi tunnitaks on siis 1,5 kordne olnud. Raha tuleb rohkem, ringivaatamiseks aega ei jää ning päevad/nädalad lausa lendavad. Ma hakkasin praegu mõtlema, et väga võimalik isegi, et ma pole viimase kuu jooksul siinsest linnaosast väljunud. Ma ei tea isegi, kas see on naljakas või pole seda mitte.
Ma ei tea, kas keegi kujutab endale ette, et näiteks Mustamäelt kuu aega nina välja ei pista. Ei tea, ehk on ka selliseid inimesi.
Poed on siin olemas, shoppingtsentrumid mõistagi ka, kino on viimasepeal nagu ka jõusaal ning ka väljaskäimise kohti leidub. Tõsi, ka nendesse pole viimasel ajal jõudnud. Pole küll suurem asi spetsialist ent kliimaks tundub käes olevat ... Mingil määral viivad töö + saaliskäimine mahlad välja ja niimoodi ei viitsigi käia.
Väljas käimisega on nii, et siia tulles sai alguses käidud ka näiteks linna peamises lõbustuspiirkonnas Valley`s. Tõsi, tuleb nentida, et need olid suht mõttetud käimised, nii seltskonna, kui kohtade mõttes. Aga samas, kui vigu ei tee, pole ka millestki õppida.
Muidu läheb elu lennates, nagu juba nentisin. Kaks ja pool kuud on siin maal oldud ning tõenäoliselt üheksa ja pool ees. Peamine eesmärk, miks siia tulin ehk siis kohaliku keele õppimine, sujub kuigi mitte päris nii kergelt, kui allakirjutanu alguses arvas. Aga ma olen veelgi seda meelt, et siit lahkudes on tase parem, kui siia tulles. Seda mulle öeldi kohe alguses Adelaide lennuvälja passikontrollis ka, et ega enne maalt välja ei saa, kui keel suus on. Ma üritasin midagi elementaarsetest inimõigustest rääkida, millepeale mulle öeldi et minu tagumik kuulub nüüd neile ning aasta pärast näeme ...
Kui eestis, usun, hakkab uue aastaaja märke järjest enam õhus olema, siis siin on samamoodi. Valgemaks läheb järjest varem ning ka soojemaks läheb pisitasa. Märke sellest, et talv hakkab taanduma, on õhus olemas. Temperatuur on praegu öösiti kuskil 11-12 olnud ning päeviti 23-25. Mõned üksikud päevad on pilvised, üldiselt särab siiski päike kogu aeg.
Kohast kus ma elan, on ookeanini kiviviskemaa ehk mõni kõvem mees viskaks ära selle u. 100 m, mina ei. Vesi on tegelikult väga soe ookeanis, tõsi pole veel ujuma läinud. Liivarannad on muidu olemas, päris korralikud sellised.
Pühapäeviti on kohalikul rahval kombeks turul käia, usun et igas linnaosas on sellel hommikul oma väike turg püsti. Müüakse seal siis nii aiasaaduseid, kui ka vanemat, kasutatud kraami. Olen isegi paaril pühapäeval käinud puuvilju ostmas. Hinnad on kuskil poole odavamad, kui poes. Siin on üks pilt tänahommikusest turust. Avatud on see kelle kuuest kümneni.
Siin on veel üks pilt mu peamisest shoppamise keskusest. Paar suuremat marketit ning rida väiksemaid poode, nagu ikka pluss paar panka ning postkontor. Klassika.
Marketi kette on siin kolm ? Woolworth`s, Cole`s ja Iga. Esimesed kaks on klassikalised marketid, viimane rohkem säästumarketi tüüpi. Hinnad ütleks, on suhteliselt samad, siis keskmise ostukorvi hinnad. Mõistagi, nädalavahetuseks tehakse soodsaid nn. sisseviskamise pakkumisi ent üldiselt ega eriti vahet pole. Kui näiteks eesti hindadega võrrelda, siis ega keskmise ostukorvi hind palju ei erine, olen sellest ennegi kirjutanud. Mõned artiklid on odavamad, mõned kallimad. Siin on muide tavaline kolmeliitrine piimakanister, mis mul kulub kuskil kahe päevaga ära. Selle hind on umbes AUD 3.50. Nagu olen ka enne kirjutanud, on portsud siin suured. Hakk-liha müüakse 1,5 kilostes pakkides, samamoodi pihve jms. Jäätisekarbid on 4 ja 5 liitrised. Saiad on keskmiselt 800 g kottides. Õunad, apelsiinid 3 kilostes jne jne. Kuskilt peab see mass ju kogunema inimeste kehale.
Marketites alkoholi ei müüda, isegi õlut mitte. Seda peab siis spetspoest hankimas käima. Seal on valik mõistagi lai ning igale maitsele. Ega siin õlutki eriti näiteks six-pack`ina saa, üksikust pudelist rääkimata. Tähendab üksiku pudeli hind ostes läheb liiga kalliks niimoodi. Valdavalt käib ikka kastikaup. Tavaline õllekast 24 tk 0,375 ml pudelit maksab kuskil 32 dollarit.
Kui eestit tuntakse laias maailmas rikka riigina, kus rahvas soetab endale ainult maastureid, siis siin rahvas endale seda lubada ei saa. Küll on aga politsei käsutuses paar kiirusemõõtmiseks kohandatud maasturit, mis ennast siis kuhugi üllatavalt parkinud on. Siin on pilt täna hommikusest kiirusemõõtjast.
Liiklusega seonduvast ja autodest üleüldse kirjutan järgmine kord.
Arvenumber on mul sama ...

Teemajätkuks

Saalijutu lõpetuseks ütleksin niipalju, et seal käib õhtusel ajal ka kaks ratastoolisportlast, päeval ehk käib neid veelgi, kes samamoodi hoiavad end vormis. Tegelevad nad mõistagi ainult ülakehale mõeldud drenazhööridega ent ise saavad hakkama ilma kõrvalise abita. Ehk igati tore, et käivad enda eest hoolitsemas.
Tegelikult tahtsin ühe loo jutustada.
Kuulub see rubriiki sõjaväe ning kalalkäigu lood ehk kõik on neid sadu kordi juba kuulnud ent jutustaja armastab neid veelgi rääkida. Idee poolest peaks sellised lood kas siis naljakad olema või vähemalt õpetlikud ning peaksid jutustajat ennast heas valguses näitama, võiks öelda et paremana kui päriselt on.
Eelmises elus, aastatel 2001 - 2005 töötasin firmas, mis tegeles ka kullerteenusega. Valdavalt toimetasime inimestele koju mööblit, mida nad olid poest ostnud ? diivanid, voodid, kapid jne. Ehk siis sõitsime kohale, kandsime uue mööblieseme sisse ning vajadusel viisime vana vastava minema. Ok.
Kuskil poolteist aastat tagasi lisandus meie ampluaale ka postimüügi kataloogide kauba kojutoimetamine. Hobby Hall ja mõned muud vastavad. Ehk siis telerid, külmkapid ning muu staff, kaasa-arvatud ka koju mõeldud drenazhöörid.
Eks paljudel inimestel on nii, et hiljemalt jõulu kolmanda püha õhtul, kui totaalne söögiorgia hakkab lõppema, kõht enam püksi ära ei mahu ning varbaid peab peeglist vaatamas käima, siis antakse endale uue aasta lubadus, et krt nüüd võtan end käsile. Suitsetamine jäetakse mõistagi samuti 14 korda maha ent nüüd hakkan ka liigutama. Siis inimene lööb kataloogi lahti ning ohoo!! Velodrenazhöör !! Sellist on mulle küll vaja, hakkan teleka vaatamise ajal väntama. Kaks kärbest ühe tulistamisega.
Väike kõne või klaviatuuriklabistamine ning mõne aja pärast on kullerid ukse taga.
Sõitsime siis Helsinkis Kallio linnaosas, tõenäoliselt oli tänavaks Viides Linja, aga võin pisut eksida, maja juurde ning kandsime sellesamuse velodrenazhööri välisukseni. See oli lukus, nagu tavaliselt ikka. Helistasime kliendile, kes tuli avama. Kliendiks oli umbes meievanune suurem naisinimene, mitte mingites gigantlikes mõõtmetes ent suurem siiski. Tavaliselt tegime nii, et kui toimetis mahtus lifti, siis sõitsime me liftiga üles ning klient tuli treppi mööda ja avas meile ukse ja vastupidi ehk kui saadetis oli liiga suur, siis meie treppi mööda jne.
Küsisime, et mitmes korrus on? Teine ehk siis kaks korrust ülespoole, kuna alumine korrus on ju garaazide jms jaoks. Ok, surusime paki lifti ( kaalus about 60 kg ) ja sõitsime teisele. Tulime välja ning lift kihutas ülespoole, kuna keegi oli selle sinna tellinud. Ja ootame, mammat mitte kuskil. Ootame. Lift sõitis vahepeal alla. Ja siis sõitis uuesti teisele, kust mamma väljus !!! Fakk!!! Kurat, inimesel on kaks korrust jala astuda, maeitea, kuskil 40 trepiastet tõenäoliselt ja ta sõidab liftiga, ise kurat tellib väntamiseaparaadi endale !!! Saate aru??? Ootab kolm minutit lifti, et kaks korrust sõita !!! Ja siis väntab õhtul viis minutit, oi ma alustasin sporditegemisega uuel aastal ... Seksitsätis end prädpitina tutvustav mees küsib, et mis su huvid ka on - oo, ma spordin iga õhtu ... Ou jee, siis sa näed ju ahvatlev välja - nojaa, ma näen enda kallal kõvasti vaeva ka ... Fakk !!!
Ma pole kontrollimas käinud ent tõenäoliselt kestis ka selle nn. sportlase harrastus kaks nädalat nagu sellistel puhkudel ikka. Samas, selline aparaat kui toas on, sellega on ju palju muudki teha. Sadulale on näiteks hea riideid visata, kui kohe kappi panna ei viitsi. Siis näiteks kui sibulat toidutegemisel ohtralt kulub, võib näiteks traditsioonilise sibulapärja lenksu otsa riputada, ühesõnaga lase ainult fantaasial lennata. Fakk !!!
Ma isegi ei tea, mis selle loo moraal võiks olla ja kas siin üldse moraali ongi.
Ostke teleturust AbTronic`e võimisiganesneedkapole ja saate neid kaks minutit päevas kasutades kahe nädalaga sikspäki endale. Ärge jumala eest jala käige, vältige sellist asja. Marketisse sõites tasub uksele võimalikult lähedale sõita ja juba vabanevat parkimiskohta minuteid autos oodata. Ühesõnagi mida iganes teha selleks et mitte ühtegi ülemäärast sammu teha.
Saatke AbTronic.
PS. Pildil oleval korvpalluril puudub taaskord igasugune seos käesoleva kirjutisega ( toim. )