07 september 2009

Ukraina – Poola piirini 537 km ja natuke peale



Plaan oli hea, võiks isegi öelda kuratlikult terav.
Ideaalvariant nägi ette ca. 500 km läbimist ukrainamaal, piiriületust ning siis veel allesjäänud 285 km naaberriiki kuni pealinna Varssavini välja. Õigeaegselt kohale jõudes, jõuvarusid veel järgi olles ning pileti leidumise korral õhtune MM-valikmäng Poola ja Põhja-Iirimaa vahel kell 20.30 kohaliku aja järgi ( Ukrainast tund ees ).
Plaan oli hea ent läks nagu alati sellistel puhkudel.
Ukraina ca. pooletuhandele kilomeetrile arvestasin kuus tundi sest puudus vähimgi soov riigis olemise viimasel päeval selle reisi esimene kiirusetrahv saada. Õuelt lahkusin hommikul 5.55 ning koos ( nii enda kui auto ) tankimise ning auto pesemisele kulunud pooltunniga olin piiril enne ühte. Auto paak tasus ukraina poole peal täis panna sest 95E hind oli ca. 7.50 grivnat ( alla 10 krooni ), Poolas sama vedelik 4.30 zlotti ( 16 krooni ).
Enne teeleasumist lugesin foorumitest pisut infot ning otsustanud suuremaid piiripunkte vältida, valisin pisut väiksema ja kõige põhjapoolseima, Dorohusk´a oma Chelm´i linna lähedal. Teiste punktide puhul hirmutati 9-11 tunniste järjekordadega, seal lootsin kiiremini saada.
Neli kilti enne piiri alanud rekkarivist mööda ning ees ainult kaks sõiduautot ! Plaan toimis, saab kiirelt üle ! Ukraina poole pealt fenomenaalse 25 min üle ning üle Bug´i piirijõe ehitatud sillale naabermaa punkti ootama.
Iilge automeri ees. Asi tundus kahtlane ning läksin ette uurima. Oli küll kaks sektsiooni ehk euroliikmetele ja muudele ( loe ukrainlastele ) ent autod valdavalt segamini ning viiest järjekorrarivist kõik suunatud ühisesse pudelikaela mis ei tundunud läbilaskevõimega hiilgavat. Kokkuvõtvalt võib öelda et Ukraina piiri poolel veedetud 25 min lisandus Poola pisut üle viie tunni ning Euroliit sai oma kadunud poja alles peale poolt seitset õhtul tagasi. Automaadikakao maksis 2 zlotti ning mõne aja pärast selle organismist eemaldamine piiripunkti tualetis 1,5 ühikut – muud suuremat teha polnudki sest ilm oli ka vihmane ja termomeeter näitas +13.
Suurem hasart oli kadunud ning kuna mängu tahtsin kasvõi teleri vahendusel näha, sõitsin pisut üle 150 km ning maandusin Ryki asulas ühes motellis ( breakfast not includo ) 60 zlotti eest.
Mängust rääkides siis oolakad oskasid täismaja fännide ees mannetu 1:1 viigi välja võluda ning tagantjärele tarkusena isegi hea et õigel ajal kohale ei jõudnud. Valikmängude järjekordse vooru suurimaks staariks oli siiski Kahke Kaladze kes Tbilisi´s kümneminutilise vahega kaks ilusat kotti oma puurivahi selja taha sahistas, esimese neist veel eriti muljetavaldava. Taevasinistel ei jäänud muud üle kui naeratada ning üksteisele rõõmsalt õlale patsutada.
Pildil tervitab poolamaa venda kes üle kuu aja Euroliidust pagendusel viibis.