Rohelise Mandri pedeelu

Trip.ee`s, mida ikka aegajalt loen, on hakanud järjest enam olema ka foorumeid Austraalia kohta. On see ju mõistetavgi, sest aina rohkem kaasmaalasi leiab siia (õhu)tee. Üks foorum, mis silma hakkas, kandis nime Kes läinud Austraaliasse seetõttu, et seal mehe leidnud?
Ütleme nii, et mina päris selle mõttega siia ei saabunud, aga mind tundes olen alati võimalustele avatud. Alati.
Konkreetses foorumis soovitatakse kahtlejatele, kes on oma suure austraallase leidnud ning kahtleb, kas sõita ta juurde siia või ei, ikka sõita sest, tsiteerin - mehed on siin toredad, armsad, hoolivad ja ei ole blayboyd.
Nojah, ma päris sama ei väidaks.
Kes on jälginud mu siinset käekäiku, teab et olen viimasel ajal olnud sunnitud üle elama nii mõnegi õnnetu suhte, süda on purunenud lugematuid kordi. Seega on minu arvates vale väita, et mehed siin kuidagi eriti hoolivad oleks, armsad on küll, selle vastu ma ei vaidle.
Võtame kasvõi mu praeguse suhte about 45- aastase Ken`niga. Ütleme nii, kui tavaliselt on vähemalt suhte algfaas lilleline, siis siin küll midagi sellist pole olnud. Mulle anti eraldi tuba ning isegi vannituba pole ühine. Ok, ideepoolest on ju leivad ühes kapis ( külmkapp on ühine ), süüa teeme ikka eraldi. Ei kõlba. Mis kuradi suhe selline on ???
Edasi, kodus olles veedab ta päris suure osa ajast oma toas telekat vaadates ja mina pean mööda ülejäänud maja südamevalus ringi jooksma. Kurat, ma rääkisin talle, et RÄÄKIDA on vaja, TUNDEID näidata, ei midagi. Vaikus.
Jätsin siis paar sumpsimeeste ajakirja demonstratiivselt köögilauale, et ta saaks möödaminnes uurida - arvake, kas on lahti tehtud ??? Kurat, see pole ju nii, et üks näeb suhte jaoks vaeva - KUMBKI peab tööd tegema. Ajakirja lugedes mõistaks ta paremini minu ootusi, paraku ...
Heteronaljade üle, mida teinud olen, ei naera. Mitte üksainus kord pole naernud.
Mis aga puutub sellesse, et kohalikud mehed nn. blayboyd pole ...
Nädal tagasi pühapäeval kadus ta ära ning välja ilmus alles neljapäeva õhtul, ma pidin murest infarkti saama. Tema tuleb ja ütleb südamerahus, et oli ema juures. NELI KURADI PÄEVA !!! Sellist juttu võib ta tõesti oma emale rääkida, ärgu tulgu mulle näkku valetama.
Ma ei tea, mida teha. Eile käisin õues, embasin palmi - hea oli. Ma ikka proovin veel, kasvõi läbi pisarate, aga proovin. Ma ei taha üksi eestisse tagasi tulla, vaid ikka kahekesi.
Mingil määral hakkab tunduma, et pedeelu maarjamaal on parem. Ok, saad küll aastas korra koslepi kätte ( kui paraaaaaaaaaaaaadil käid ) ent muul ajal saad rahulikult koos musikesega näiteks ingliklubis hõljuda. Või muudes vikerkaare pleissides miilutseda.
Seega, ma ütlen teile eesti mehed, kes tulete endale siit meest otsima. Mõelge ennem natuke ning pidage aru. Rohi ei ole siin rohelisem, kuna on põud ning kasta ei tohi.... mehed on siin toredad, armsad, hoolivad ja ei ole blayboyd... my ass