Liigume edasi

Neljapäev, pool üheksa hommikul, bussi nina Ciudad del Este linna poole.
Pealinna osa piirdus kahe öö ehk pooleteise ööpäevaga ning ega seal ka parema tahtmise juures kauem midagi teha poleks olnud. Samas, rahvaarv on pea poolteist miljonit ning inimesed elavad. Samas, inimesed elavad ka Elva`s, on rahul ning arvavad et see nii peabki olema.
Ma jalutasin eile kogu päeva kesklinnas ning selle ümbruses ning kehitasin õlgu. Midagi mis nüüd väga võlunud oleks ei leidnud ent maitsed on teadagi erinevad. Ainukesed kaks hoonet, mis märkimist väärivad on presidendiloss ning sellest sadakond meetrit eemal asuv moderne parlamendihoone. Kontrastiks neile rajatistele algab juba ca. 50 m kauguselt slummirajoon kus valdavalt plekist ja vineerist kokkuklopsitud osmikutes elab kontingent, kelle isikukoodi olemasolus ma sügavalt kahtlen. Usun et rusikavibutamine käib kummagi leeri vahel tihedalt ning halvima hoiab ära hambuni relvastatud julgestusmeeskonna ( tõenäoliselt 24h ) toimiv patrulleerimine tähtsate hoonete ümbruses.
Kõik. Rohkem ei oska ma midagi pealinna kohta kosta.
Kui nüüd paar sõna üldisemat juttu rääkida, siis üldine hinnatase tõusis eelmisest maast tulles ( Boliivia hindadest madalamale enam langeda ei õnnestugi, vist ) ning edaspidi, paari järgneva riigiga tõuseb veelgi. Tshiili nimelt on Lõuna – Ameerika kalleim riik koos Brasiiliaga. Santa Cruz´is kohatud soomlased ütlesid et Brasiilia ning Boliivia hinnad on samad, ainult ühikud on omavahelises 1:4 suhtes ning pole raske arvata, kumma riigi valuuta kasuks. Nemad tundsid end kui paradiisis peale kolmekuist sambamaad.
Suhteliselt lihtne on siinses riigis ( ajutise ) miljonäri staatust kogeda sest kurss on 1 USD = 4700 guarani`t. Ööbimine maksis 40 000 ühikut, samuti tänahommikune viietunnine bussisõit.
Ega palju muud lisada polegi. Sihtpunktis olen tõenäoliselt ainult ühe öö et homme hommikul uude riiki edasi liikuda.
Pildil on presidendiloss. Eesplaanil olev rätikupea ei ole president.