Cochabamba

Erinevates linnades pikemalt peatumist oskasin enne reisi alustamist ette kujutada ent Cochabamba nimelise linna kümnepäevane breik tuli üllatusena. Saatusel teatavasti aga on komme üllatada ning nii ma siin olen olnudki. Homme hommikul liigun siiski edasi ning jätkan oma teekonda.
Ma olen äärmiselt kaugel olnud tõdemusest justkui kirikud peaks olema ainsad vaatamisväärsused, millega reisides kokku peaksin puutuma. Ei. Kivihunnikute, Jeesus-lapse kannatustega ning muidu toredate paikadega võin tulevikus ka koos oma mehega rännates tutvuda. Osa asju on siiski sellised, mida saad ainult üksi liikvel olles kogeda.
Siit koorub muidugi välja igipõline vaidlus teemal: üksirändamine vs. kambaga maailma avastamine. Ma ei jaksa praegu pikemalt filosofeerima hakata, niipalju vaid et mina olen kindlalt esimese pooldaja ning niivõrd pikka reisi tehes näen seda ainukese variandina ( kuigi panin Maria`le suuri lootusi kamraadi osas ).
Mõni on karjaloom, mõni ei ning selles pole midagi halba. Mina olen seda meelt et osad mu läbielamised kaaluvad üles järjekordse käest kinni hoitud oh-nii-kauni päikeseloojangu kuskil tühjal rannal ent see on pelgalt minu arvamus.
Küsimus ongi selles kes mida väärtustab. Mõne jaoks on oma lapse esimesed sammud elu tipp-hetk, teisele meenuvad vanaduspõlves teised asjad.
Ok, aga aitab.
Homme hommikul võtab buss suuna Santa Cruz´i nimelise linna suunas ning peale 10 – 12 tunnist reisi peaksin kohal olema. See linn on ka viimane peatuspaik siinsel maal ning peale mõnda sealveedetud ööd võtan suuna Paraguay poole.
Ka Boliivia-osa reisi kogupikkusest saab suurem olema, mida ette kujutasin ent parem niipidi ning nautides hetki peatuda kauem kui alguses plaanis oli. Paraguay, kahtlustan, möödub nagunii suhteliselt kiiresti ent eks see selgub kohapeal paremini.
Üks süü, miks siia veel mõneks päevaks kauemaks jäin, peitub tänaõhtuses linnagaalas, millest tungivalt ” sooviti ” minu osavõttu. 2000 külalist jne. ja kus autasustatakse kaasa-arvatud parimaid ettevõtjaid ning kosmeetikapoodide kategoorias pidid ” meil ” päris head tsääntsid olema.
Pildid ülesvõte lähedalasuvast Quillacollo nimelisest linnast kus turuboksides oli arvukalt õmblustöökodasid ning lasti vanadel õmblusmasinatel vuriseda. Masinistideks olid enamuses mehed.