Fuck off, Brazil !!!
Boliivia on mu selle elu 48. riik mida külastanud olen kui nüüd kaine peaga tagantjärele mõelda.
Seda pole palju, arvestades et maailmas on üle kahesaja riigi ning ma ei soovigi praegusel juhul siin millegagi uhkustada, sest paljud ( ka eestimaalased ) on viibinud enamates riikides. Tahtsin lihtsalt öelda seda, et peale Paraguay`d oleks Brasiilia olnud mu 50. riik ning selline number jääb ikka meelde. Kes mäletab oma esimest koolipäeva, kes esimest jalgratast, kes esimest salaja tõmmatud tobi – ma oleksin mäletanud maailma suuruselt viiendat riiki just oma poolesajanda verstapostina. Aga ei.
Kuna ma juba siin Cochabamba`s elan ( võib vist nii öelda, sest homme saab nädal täis ning järjest raskem hakkab olema lahkuda ), siis kaarti uurides märkasin et ka Brasiilia konsulaat asub umber seitsme kvartali kaugusel. Nagu eelpool mainitud, oli plaan seda maad külastada ning paar-kolm nädalat sealsete naiste naerutamisele pühendada.
Otsisin siis internetist vajalike andmete nimekirja üles ( kehtiv pass, foto, süst kollatõve vastu, avaldus ning tagasilennupilet ) ning käisin võtsin hommikul süsti ära. Teistele teadmiseks et tõendile tuleb paluda umbes kümme päeva varajasem kuupäev panna, kuna vaktsiin ei hakka vist kohe mõjuma ning liiga ” toore ” kuupäevaga sind konsulaadis jutule ei võeta.
Tõend – on, pass – on, pilt – on ja konsulaati. Täitsin siis avalduse ära ning mingi hetke pärast tuleb konsul tagant ruumidest minu juurde ning küsib et mida see turist siin ameti lahtris tähendab ? Seletasin siis ära, et mida muud ma sinna siis panema oleksin pidanud. Ok, aga reisimiseks kasutatavad varad ? Ma ei osanud muud teha kui näitasin krediitkaarti ent sellest piisas.
Ent siis järgmine asi – tagasilennupilet. Seletasin et bussiga riiki ning bussiga Uruguay`sse edasi. Ee-ee, ei piisa. Vaja on kodumaale ( s.t. Eestisse ) tagasilennupiletit.
Kolumbia viisa tingimusi uurides põrkusin ka sama probleemiga kokku ent seal piisas kui oli ette näidata riigist lahkumise pilet ehk nõudmine mida äärmisel juhul veelgi suudab heaks kiita. Ei maksa muidugi nii naiivne olla, uskumaks et sellest nüüd piisanud oleks. Ma mõtlesin natuke ning ütlesin et ostan siis Paraguay`st ning selle pealinnast Asuncion`ist näiteks Rio`sse edasi-tagasi pileti. EI. Vaja on Eestisse tagasi lennata. Persse.
Näitasin passi et alates Mehhoko`st saadik olen allapoole tulnud ning arusaamist mööda pole kuhugi illegaaliks jäänud. Midagi.
Vaidle, mis sa vaidled, kasu muidugi null. Lõpuks jõudsime muidugi sellesse punkti kui kasutasin nõudmisete iseloomustamiseks sõna naeruväärne, konsuli meelest polnud see õige väljend Brasiilia riigi aadressil ning jutt lõppes poolelt sõnalt.
Nüüd ma ei teagi mis värk on ent tundub et hoopis Argentiina hõlmab auväärse 50. riigi koha ning ausalt öeldes selle vastu pole mul midagi. Tõenäoliselt ma proovin veel Asuncion`is asja uurida ent nõudmised on ju igal pool samad.
Ah vahet pole, ega need brasiilia naised nüüd nii head ka pole ( ok, ma TEAN et on ).
Ei oska öelda ent kui sama loll nõudmine jätkub siis läheb see riik samuti kategooriasse ” riigid mida külastan selles elus viimasena ” ning kus juba üks kanditaat on ootamas. Riik mis asub Kanada ning Mehhiko vahel ning mille nimi mulle praegu ei meenu.
Seda pole palju, arvestades et maailmas on üle kahesaja riigi ning ma ei soovigi praegusel juhul siin millegagi uhkustada, sest paljud ( ka eestimaalased ) on viibinud enamates riikides. Tahtsin lihtsalt öelda seda, et peale Paraguay`d oleks Brasiilia olnud mu 50. riik ning selline number jääb ikka meelde. Kes mäletab oma esimest koolipäeva, kes esimest jalgratast, kes esimest salaja tõmmatud tobi – ma oleksin mäletanud maailma suuruselt viiendat riiki just oma poolesajanda verstapostina. Aga ei.
Kuna ma juba siin Cochabamba`s elan ( võib vist nii öelda, sest homme saab nädal täis ning järjest raskem hakkab olema lahkuda ), siis kaarti uurides märkasin et ka Brasiilia konsulaat asub umber seitsme kvartali kaugusel. Nagu eelpool mainitud, oli plaan seda maad külastada ning paar-kolm nädalat sealsete naiste naerutamisele pühendada.
Otsisin siis internetist vajalike andmete nimekirja üles ( kehtiv pass, foto, süst kollatõve vastu, avaldus ning tagasilennupilet ) ning käisin võtsin hommikul süsti ära. Teistele teadmiseks et tõendile tuleb paluda umbes kümme päeva varajasem kuupäev panna, kuna vaktsiin ei hakka vist kohe mõjuma ning liiga ” toore ” kuupäevaga sind konsulaadis jutule ei võeta.
Tõend – on, pass – on, pilt – on ja konsulaati. Täitsin siis avalduse ära ning mingi hetke pärast tuleb konsul tagant ruumidest minu juurde ning küsib et mida see turist siin ameti lahtris tähendab ? Seletasin siis ära, et mida muud ma sinna siis panema oleksin pidanud. Ok, aga reisimiseks kasutatavad varad ? Ma ei osanud muud teha kui näitasin krediitkaarti ent sellest piisas.
Ent siis järgmine asi – tagasilennupilet. Seletasin et bussiga riiki ning bussiga Uruguay`sse edasi. Ee-ee, ei piisa. Vaja on kodumaale ( s.t. Eestisse ) tagasilennupiletit.
Kolumbia viisa tingimusi uurides põrkusin ka sama probleemiga kokku ent seal piisas kui oli ette näidata riigist lahkumise pilet ehk nõudmine mida äärmisel juhul veelgi suudab heaks kiita. Ei maksa muidugi nii naiivne olla, uskumaks et sellest nüüd piisanud oleks. Ma mõtlesin natuke ning ütlesin et ostan siis Paraguay`st ning selle pealinnast Asuncion`ist näiteks Rio`sse edasi-tagasi pileti. EI. Vaja on Eestisse tagasi lennata. Persse.
Näitasin passi et alates Mehhoko`st saadik olen allapoole tulnud ning arusaamist mööda pole kuhugi illegaaliks jäänud. Midagi.
Vaidle, mis sa vaidled, kasu muidugi null. Lõpuks jõudsime muidugi sellesse punkti kui kasutasin nõudmisete iseloomustamiseks sõna naeruväärne, konsuli meelest polnud see õige väljend Brasiilia riigi aadressil ning jutt lõppes poolelt sõnalt.
Nüüd ma ei teagi mis värk on ent tundub et hoopis Argentiina hõlmab auväärse 50. riigi koha ning ausalt öeldes selle vastu pole mul midagi. Tõenäoliselt ma proovin veel Asuncion`is asja uurida ent nõudmised on ju igal pool samad.
Ah vahet pole, ega need brasiilia naised nüüd nii head ka pole ( ok, ma TEAN et on ).
Ei oska öelda ent kui sama loll nõudmine jätkub siis läheb see riik samuti kategooriasse ” riigid mida külastan selles elus viimasena ” ning kus juba üks kanditaat on ootamas. Riik mis asub Kanada ning Mehhiko vahel ning mille nimi mulle praegu ei meenu.
posted by Lonely Rider at 00:01
2 Comments:
Ehh, naljamees :) Tahad, ma aitan meenutada selle riigi nime, mis asub Kanada ja Mehhiko vahel?
Ok, aga Brasiilia viisaga oli minu tuttavatel ka kurb kogemus - nad ostsid terve reisi, maksid kinni ja viisat netu. Sest nad olid juhtumisi mees ja naine ja polnud abielus. On teised küll juba 10 aastat koos elanud, aga vot paberit pole ja järelikult elavad patuelu. Kõrge moraaliga riik see Brasiilia :)
Tegelikult ma tunnen Sulle kaasa. Olen ise ka korra jäänud ilma selle riigi viisast, mis Sulle ei meenu. Tunne on vastik, kui öeldakse, et meile Sa ei kõlba. Jah, madis neid võtku...
:)
Mina ka aru ei saanud ent tõenäoliselt ongi ainuke võimalus Eestis spets Brasiilia reis return piletiga võtta ...
Konsul ütles mulle et oleksin pidanud juba enne reisi viisa hankima. Mis kuradi moodi ma siis enne oleksin viisa saanud, kui nagunii tagasilennupiletit vaja oleks olnud ?
Ah, fuck it ... :)) Mul on neli maad nagunii veel ees, ning pühendan neile sellevõrra rohkem aega.
Postita kommentaar
<< Home