15.riik - Uruguay

Selle reisi viieteistkümnendaks riigiks sai seega Uruguay ning sel maal on rõõm mind võõrustada järgneva nelja päeva jooksul. Või kolme, vaatame kuidas kujuneb.
Kuna lähitulevikuks muid plaane pole peale reedeõhtuse jalkamängu, siis ülejäänud nädala sisustamiseks sobib kerge kõrvalepõige siinsesse riiki suurepäraselt.
Eks ma taaskord pisut liiga teen siinsele riigile, arvestades et pühendan vaid loetud päevad Eestist neli korda suuremale maale ent ... selline ma juba olen.
Buenos Airesest opereerivad kaks kompaniid kahe maa välist laevaliiklust ning ma valisin neist Buquebus´i nime kandva firma. Teine on Colonial Express ent see jääb ehk järgmist korda ootama. Või järgmist eestimaist turisti.
Reise on kuskil kümmekond päevas per suund ning hind varieerub sellest kas sõita suure laevaga või katamaraaniga merekitsus ületada. Tegelikult on võimalik ka otse ühe riigi pealinnast teise sõita ning seda kolme tunniga ent kuna see oli kallim variant, võtsin ma kombineeritud kiirlaev tunniga Colonia nimelisse Uruguay linna ning sealt järgnevad 175 km mööda maismaad bussiga kahe tunniga.
Sadamas oli alguses küll maarjamaa mees pisut segaduses ent hämming möödus mingi ajahetke järel. Nimelt selleks et lõpuks laeva pääseda seisin kokku neljas järjekorras. Kõigepealt infolett kust sain vajaliku teavet väljumiste kohta. Järgnevaks seisin järjekorras mis viis broneerimisleti juurde kus registreeriti mu soov konkreetsele reisile kaasa saada. Siis tuli kassani seista et see reis ära maksta. Ja kõige lõpuks check-in´i saba. Kurat, arvestades et rahvast oli ( ülestõusmispühasid arvestades ) piisavalt palju, tahtis mingil hetkel küll huumorimeel petta, aga bürokraatiaga on ka kõvemad mehed võidelda üritanud. Lõpp-tulemust teame me kõik.
Edasi-tagasi reis ise maksis 269 peesot ehk suurusjärgus 85 USD. Väga palju pole, arvestades et saad laevaga edasi-tagasi Colonia`sse ja sealt veel bussiga 175 km pealinna ning tagasi.
Kiirlaev ise oli super ning see tund mis sõidule kulus, möödus kiiresti. Tõsi, mõni mees muidugi magas sellest tunnist hinnanguliselt 55 min ent uni oli alusel hea.
Edasi nahkistmetega sama kompanii bussi ning järgnevad kaks tundi möödusid taaskord nohisedes. Seega kui keegi tunneb huvi Uruguay looduse, teede ja muu vastava kohta – pöörduge pädevamate allikate poole.
Kella kolmeks jõudsime siis pealinna ning esimene mulje oli üllatavalt pisut kiirem elutempo. Ise olin seda meelt et peale 13 – miljonilise linna vägagi sujuvat liiklust ja elanike toimetusi arvestades on suurusjärgu võrra väiksemas naaberriigi pealinnas tunne justkui oleks maale vanaema juurde saabunud ent ei.
Masinad vurasid ning magamisest uimase peaga turist vaatas seda silmad pärani.
Mingil hetkel jõudsin siiski majutusasutuse juurde ning võtsin toa esialgu kaheks ööks. Edasi vaatame.
Pildil Buquebus´i laev nimega Albayzin mille teenuseid täna kasutasin.