14 märts 2008

Üks kolmest vaalast


Räägitagu mida iganes ent minu jaoks lebab Argentiina kolmel vaalal: jalgpall, naised ja tango. Kahest esimesest räägime lähitulevikus, praegu paar sõna viimasest.
Eri rahvad võivad olla eri meelt ent tango sünnimaaks peetakse ikkagi siinset riiki. Nagu kõik teavad, sai tants alguse 1920ndatel siinsetest bordellidest, kus itaalia ning hispaania siinsele mandrile saabunud õnneotsijatest mehed käisid meelt lahutamas ning suurest kurvastusest vanale mandrile mahajäänud oma naiste vastu lisaks asutuses ” lasti kergendamisele ” ka tantsitasid nn. klienditeenindajaid. Arusaadavalt kaasnes tantsuga ka tubli kogus seksuaalset ja sensuaalset alatooni ning seetõttu vähemalt mina pean tangot seksikaimaks tantsuks.
Ma tean et paljud lugejad on teist meelt ning arvavad et hoopis labajalavalsi saatel tantsupõrandal poognate keerutamine alles seksikusest pakatab – minu seisukohta see ei muuda. Paljude soomlaste meelest on tegu nende rahvustantsuga ning teadupärast korraldatakse Seinajoel iga aasta Tangomarkkinat, kus selgitatakse välja iga-aastane tangokuningas ja – kuninganna ent see morskade paljunemistrituaale meenutav tegevus mis publiku hulgas ( valdavalt ) tantsupõrandal toimub, see on vähemalt minu arvates kaugel õigest tantsukirest.
Mul on tugev peotantsija taust. 1986. aastal, käies neljandas klassis, korraldati meie maakoolis sügistalvisel hooajal iganeljapäevased tantsukursused, kus tolmusel kultuurimaja põrandal sai hulle poognaid veetud. Kikilips oli ees, nägu naerul ning ligi kümnekonna tantsu põhisammud said selgeks.
Peale seda hooaega on pisut vett merre voolanud ning koos veega ka tantsumuuvid. Null, absoluutne null võin praegu küsimustiku peotantsu puudutavasse lahtrisse kirjutada.
Minu tangoarmastus sai alguse ühest nähtud filmist ning see et filmid meid mõjutavad, tunnistavad kindlasti paljud lugejadki endale. Tõsi, minu puhul näiteks Rocky filmi poksivaimustus on piirdunud ainult ( varajase ) noorusea tänavakakleja karjääriga ent asi seegi.
Äärmiselt meeldejääv tangostseen pärineb 1992. aasta filmist Scent of Woman kus pimedat eruleitnanti Frank Slade kehastav Al Pacino tantsutab Donna nimelist tüdrukut mängivat Gabrielle Anwar´i sellise kirega restoranipõrandal et ma lubasin peale filmi esmakordset ( ja teise, kolmanda ja viiendakordsetki ) nägemist see tants millalgi elu jooksul selgeks õppida.
Tõsi, olen muidki asju endale lubanud, näiteks Condoleezza Rice´ga abiellumine või Liis Lass´ile lapsetegemine ent need saavad praegusel hetkel veel oodata.
Pole vist mõtet lisada et Al Pacino sai selle erakordse, pimedat leitnanti kehastava filmisoorituse eest, akadeemialt ka Oscar´i.
Nonii, aga tänasesse päeva tagasi.
Eile käisin küsisin linna populaarseimast tangorestoranist asja ning kästi täna kell 21.00 oma paks tagumik kohale vedada.
Kell üheksa olin siis kohal ning alguses pisut pabistasin et millise (mees)paarilise endale saan ent kartus oli asjata. Seitse meest ning kaksteist naist olid ülejäänud osalejad ning valikuvõimalust oli.
Õpetajatepaar olid viiekümnendates ning tõenäoliselt aastakümneliste kogemustepagasiga sellelt alalt.
Mida öelda ? Tuleb vist ausalt tunnistada et algus oli raske ning raskem kui arvasin. Kahetunnise sessiooni lõppedes oli tunne et laseks end maha. Või oot-oot, maha laseks ikka meesõpetaja, kes muudkui seletas et tango on lihtne tants, lihtsalt kuula muusikat ning lase sel end juhtida. Fakohv, mida ma lasen kui põhisamme näen esmakordselt, idioot !!!
Ütleme nii et ilma selle konkreetse tantsu oskamata ma siit riigist ei lahku. Helistan tõenäoliselt isiklikult piirivalvele ning käsin maalt ära minnes oma tangooskust demonstreerida. Vahet pole, millisest soost piirivalvuriga ma põsk põse vastus poognaid piiripunktis vean – ilma nendeta luba mind välja lasta pole.
Tõenäoliselt võtan Buenos Aires`esse jõudes siiski privaattunde sest suure karjaga ei õpi eriti midagi. Seda näitas kasvõi tänaõhtune kahetunnine sessioon.
Pildil reklaamitahvel filmist, mida soovitan kõigil vaadata. Ja pärast seda oma ahter Argentiinasse vedada et maailma seksikaimat tantsu ala meistritelt õppida.

2 Comments:

Blogger Reede said...

Tangoga on mul selline kogemus: tulid ülikoolis meie kursusele uued mehed ja meie hakkasime kursaõhtul nendega kohe tutvuma - st. oli vaja nad tantsima saada. Aga eesti mees ju väga tantsida ei taha. Mu sõbrants andis endast parima ning orgunnis mulle Üllari ja endale võttis Urmase. Üllar võttis tantsupoosi sisse, teatas mulle, et "see on kuuba rumba" ja hakkas päris tantsu tantsima :) Ja selgitas siis, et tema on 10 aastat peotantsuklubis käinud ja hetkel selle klubi president. Mul võttis kohe jalad nõrgad muidugi, sest ega ma peale tavalise ruutrumba ja valsi ju midagi sammudest ei teadnud. Aga Üllar oli nii perfektne juht, et kui tangomuusika tuli, siis ma justkui oskasin kõike :) Siiani ei saa aru, kuidas on see võimalik, et mul kordagi jalad risti ei läinud ja saadud emotsioon oli vägev. Kerge on tantsida, kui mees oskab :)
Kunagi sain jälgida laste võitlustantsutrenne ja sealt jäi meelde treeneri selgitus poistele - tantsijad olete teie - tüdrukud on ainult kaunistuseks.

17:31  
Blogger Lonely Rider said...

Ma arvan et pead mulle selle Üllari numbri välja otsima ... :))))
Siis pole mul ka vaja siin higi valama hakata vaid võin end lihtsalt lasta tantsupõrandal viia ... :)))

17:51  

Postita kommentaar

<< Home