Teine päev: palju laguune

Hommikune kella kuuene äratus liikus seitsmele ja seitsmene väljasõit poole üheksale.
Tegelikult ega meie päevaplaan väga tihe polnudki, seega hilisem alustamine midagi ei muutnud.
Kuna eile olime järvelt maha tulnud, siis jätkasime täna mägedevahelisel tühermaal ja alguses tundus küll et juhil pole täit ettekujutust kuhu suunda liikuma peaks. Keskmiselt oli nii et kui tee läks kaheks, siis valisime vale suuna et mingil hetkel ringi pöörata ja õigele teele suunduda.
Kerged ekslemised seljataga, saime lõpuks siiski suuna kätte. Ega väga palju päevast rääkida polegi, sest külastasime valdavalt väikesemõõdulisi laguune. Paaris neist olid flamingod suhteliselt arvukalt esindatud ning nokad vees, otsisid endale midagi hamba alla. Või noka vahele.
Kuskil viie ajal jõudsime päeva sihtpunkti ehk Laguna Colorada juurde. Kui päeva esimene pool oli täielik shortsiilm, siis õhtuks oli tuul tõusnud ning väga soe enam polnudki. Tugev tuul oli praegusel juhul siiski ainult eduks, kuna Colorada on tuntud oma punase värvuse poolest, mille saab vetikatest ja planktonist ning mis tuleb ainult tuulega esile. Pole tuult, pole ka värvust.
Ööbimispaika jõudsime kuskil kuue ajal ning see oli täpselt selline koht keskel eimidagi. Väikesed, madalad majad kus mõned toad 4-6 voodiga. Soojast dushist võib ainult unistada ent elekter, mis saadakse päikesepatareide ning generaatoritega, saabus kell seitse. Vahet polegi, sooja vett nagunii osades ööbimispaikadesgi pole olnud ning pealegi läheme homme hommikul järjekordsetesse termidesse. Elekter on pisut karvasem asi ning õnneks siiski alguses ähvardatud elektripuudus ei kollita, kuigi ega Boliivias sellega priisata pole. Kolmel õhtul, kaasa – arvatud Uyuni ööbimine enne tuurile tulekut, on hotellist enne päikeseloojangut asi ära kadunud ning ütleme nii et vähemalt magada olen saanud piisavalt sest mida muud pimedas peale hakata.
Piirkond ise, mõtlen Laguna Colorada ümbrus pole ehk niivõrd kõrgel ( u. 4000 m ) ent just sellises jahedas kohas, kus näiteks ajavahemikus juunist septembrini võib öine temperatuur isegi – 20ni langeda. Täna öösel päris nii karmiks asi ei lähe ent nullilähedale jõuame tõenäoliselt küll. Arvestades et seinad on õhukesed ning kütmist me ei praktiseeri, siis sama vormiga millega päeval liigutud saab, tuleb ka tõenäoliselt linade vahele hüpata.
Aga aitab nutmisest.
Homme on äratus kell neli ning poole viiest väljasõit kuhugi päikesetõusu vaatama. Siis termid, veel paar laguuni ning Tshiili piiri äärde, kuhu osa autorahvast maha jäetakse kuna suunduvad naaberriiki. Tagasisõit ning viiest – kuuest peaksime tagasi Uyuni`s olema. Ja siis õhtuse bussiga Sucre`sse.
Kiezlowsky Kolm värvi: punane. Eesplaanil flamingod.