Maria Gabriela

Ala esindajad teavad et kalamehel on alati kala, selles pole kunagi probleem.
Küsimus on selles, milline vobla parasjagu võrgus sipleb. Või sama mitmuses.
Ka käesoleva reisi käigus pole naistest puudust olnud ent vaid vähesed on kasvõi mõne reaga siinses blogis äramärkimist leidnud. See pole siiski eesmärk omaette kunagi olnudki, tegu on ikka reisiblogiga, mitte kalandusalase ajaveebiga.
Maria`ga suhtlesin siiski pikemalt ning seetõttu temast mõni sõna rohkem.
Kes blogi lugenud on, siis temaga tutvusin Ecuadori – Peruu piiril ning sealt kõik alguse sai. Ööbimine Hotel Californias jne.
27 a. , ametilt botaanik, elufilosoofialt rändur. Nii reaalses elus kui ülekantud tähenduses ja see kui miski sarnaseid inimesi ju tihtipeale ühendabki. Jätame nüüd naiselikud omadused välja, siis tema puhul on oli/on tegu esimese inimesega kellega ma tõesti võiksin ”luurele minna ”. Pean silmas selliste hardcore, mitmeid kuid kestvate rännuretkede läbimist. Samasugune pohhuist, samasugune kompleksivabadus ning uute asjade kogemissoov nagu allakirjutanulgi. Mitte grammigi kapriisi või tujutsemist.
Meil olid erinevad huvid ning mõnele juba puht erialaselt pakkusid taimed ning kõik sellega kaasnev rohkem huvi, kui teisele ja seetõttu kulgesime ajutiselt eri teid.
Taaskord kokkusaades külastasime paiku või läbisime retki, mis mõlemale meeldisid ning rahuldus oli mõlemapoolne.
Eile hommikul läksime siiski lõplikult eri teid, kuna tema tagasilend kodumaale, Costa Rica`sse, väljub Lima`st 15. veebruari pärastlõunal ning esmaspäeval kutsub taaskord tööpost. Oli see lahkuminek ajutine, näitab aeg.
” Sa oled parim mees, kes mul kunagi on olnud ” ütles ta eile hommikul.
Kõik nad valetavad.