Sacred Valley

Teisipäeva õhtul panime pead kokku ( kaks pead on kaks pead või siis siiami kaksikud ) ning tegime järgmise plaani: kolmapäeval ühepäevane tuur Cusco ümbruses ning paaris inkade varemetes; neljapäevast pühapäevani neli päeva kestev tuur mis kulmineerub Machu Picchu külastamisega.
Et tegu on madalhooajaga seoses vihmaperioodiga, siis tõenäosus et vihma iga päev kaela saame oli äärmiselt suur ent see risk tuli võtta. Teisest küljest annab madalhooaeg kliendile taaskord tingimisruumi, mida me ei jätnud kasutamata ning tegime omast arust rahaliselt päris head diilid.
Kolmapäevane tuur maksis 23 sol`i ( 8 USD ) ning päeva jooksul käisime paikades nimedega Pisac, kus olid nii varemed kui keskväljakul suur käsitööturg; Ollantaytambo, samuti linn ning varemed kõrgel mäe otsas ja lõpuks tagasisõites Chinchero nimeline linnake.
Kõige parema mulje jättis Ollantaytambo linn, kuna see oma üle 700 aasta vanuse ajalooga on kõige paremini säilinud inkalinn üldse. Ka varemed olid muljetavaldavad ning giidi jutt kuidas ehituseks kivisid teiselt poolt orgu üles vinnati, meeldejääv.
Chinchero taaskord omas kõige kõrgemat sõjameeste treeningplatood, nimelt 3800 m kõrgusel paiknevat. Mõte oli siis selles, et sellistes rasketes tingimustes treenivad sõjamehed peavad igas olukorras vastu.
Turistist sõjamees tundis hommikul ärgates et haigus on kallal ning kaalusin pikalt kas üldse minnagi sellele tuurile ent ega hotelli külmade seinte vahel mädanemine asja paremaks poleks teinud ning tegin päeva kaasa. Midagi kerget polnud sellises seisus mägedest üles ronida ning vaevalt pumpki rõõmust rõkkas ent hullemaks ka ei läinud.
Pildil Chinchero platoo.