Pealinnas tagasi

Lima on Rapla`st pisut suurem ( elanikke vastavalt üle 8 miljoni ja 6500 ) ning ega palju muudki ühist pole.
Vähe kauneid naisi ? Well ... vähe viina ?
Üldise arvamuse kohaselt ei peeta Peruu pealinna külastamise vääriliseks ning võrdluses naaberriigi La Paz`iga seljatab viimane Lima 6:0. Ei oska kommenteerida kuna naaberriiki jõuan alles mingi aja pärast ning võrdlusmoment puudub.
Tõsi ta on, et bussiga läbi eeslinna ghettode sõites kadus soov sinna hämaruse saabudes sendise kuldketiga vehkima minna. Turisti elu kaalukausile asetades ei kaalu see palju rohkem kärbse omast. Seda teame me mõlemad, nii mina ise, kui ka see vend kes noa mu maost välja tõmbab ning vastu püksisäärt verest puhtaks pühib.
Ent niivõrd masendav nüüd pilt ka pole võin ma pisut üle ööpäevase linnasviibimise järel öelda.
Ühte eesti reisiblogi lugedes jäid silma järgmised katked: ” Mulje Limast, Peruu pealinnast, on masendav ... Räämas linn ... Olin kõige shikimas linnaosas Mirafloreses, mis oli umbes samalaadne nagu Paldiski... Kesklinn on täitsa nagu Delhi, prügi igal pool, kõik on räämas ja laokil... Limas viibivad reisijad on seega enamasti oma hotellides sees üksteisega lobisemas, sest väljas suurt midagi huvitavat pole... ”
Ma ütlen, kuigi meil kehtib arvamusevabadus, et mine sa mees oma jutuga kuule persse !!! Ahti ( võimisiganes selle kirjutise autor ka pole – nimi ei meenu ) pole tõenäoliselt oma pisikest, tallejalakest üldse Paldiski`sse saanudki.
Miraflorese linnaosa Paldiski sarnane ? Miraflores`e rajoon on selle reisi vältel viibitud kohtadest kõige tõusiklikum olnud. Steriilne, puhas, turvaline, kodanike ( originaal ) toltse & kabana särab kolme kvartali kaugusele ning kõik on nii fain.
Jah, ka mulle seal ei meeldinud ent just eelpoolnimetatud tõusikluse tõttu ning seepärast kolisin peale üheöist ööbimist siia, kesklinna ära. Keskkond muutus tõepoolest ehk vähemturvalisemaks ning näpud püsti vendasi ringi ei patseeri ent ma leidsin linna hinge, tema pulsi.
Kunagi üks mu elust läbi käinud naine ( jätame nüüd nimed mainimata ) imestas, miks mulle meeldib hulkuda kohtades ning linnaosades, mis pole ( pealtnäha ) turvalised ning kuhu nn. normaalne inimene enda jalga ei tõsta ( tõsi, siinne kesklinn on kaugel sellest määratlusest ), näiteks Tallinnas Balti jaamas ja selle ümbruses.
Minu juttu, et sellistes kohtades tunned linna pulssi, tunned kuidas linn ” hingab ” ei peetud sel hetkel palju millekski.
Võtsin toa Hostal Espana`st kaheks ööks ning kavatsen homme suurema kultuurituuri siinsetel korrastatud ning palju väärikaid hooneid sisaldavatel tänavatel teha.
Pildil on kaugvaade äärelinna ghettole mu neljandal korrusel asuvalt rõdult ning kus päikseloojangul helkis teritatava noatera peegeldus. Oodates turisti tulekut. Tead mis ma sulle mees ütlen, kui seda blogi loed. Tule ise siia ning võtame mehest mõõtu !!!