Lago Titicaca & Copacabana

Arequipa`sse jõudes panin pool tundi uimpsi ning otsustasin siiski veel samal õhtul Puno`sse sõita. Mingil määral kiirustas mind tagant soov kiiremini ning lõpuks ometi mingiks hetkeks aeg maha tõmmata, sest mis seal salata – 18 Peruus veedetud päeva ühe pealinna erandiga, möödusid kui karusellis + eelpool mainitud haigus oli ka elumahlu vähendanud + paari t-särki arvestamata olid KÕIK riided mustad. Ehk kerge hingetõmbehetk kulus ära.
Kella viiesele bussile sain pileti ning kuue tunni pärast, täiesti olematute teeolude poolt läbiklopituna, olime kohal. Kell õhtul üksteist ning öömajast mitte mingit haisugi. Terminalis endas oli asutus olemas ent selle eest küsiti 30 sol`i ( 10 USD ) ehk kuratlikult kallis, mõistagi. Kõndisin siis territooriumilt välja ning silmasin hospedeja silti. Sinna ning tuba 10 sol`iga ( 3.30 USD ), asutuse enda nimi Hospedeja Dulces Suenos ( Kauneid unenägusid ). Rohkem spartalik enam tuba olla ei oleks saanud ehk lisaks voodile oli plastmassist aiatool ent hommikul säras päike suurest aknast sisse ning soe vesi oli olemas ( see pole loomulik nähe siinsetes odavates ööbimisasutustes ). Pealegi, kui buss väljub hommikul kell 07.30 ning on vaja lihtsalt voodit magamiseks, siis käib selline asutus küll.
Poole kaheksast väljuvale bussile sain pileti kus reisijaks oli märgitud Gabriel Backo. Ametnik oli vist huumorisoonega, sest passist ta mu nime maha kirjutas.
Buss keeras esiotsa piiri suunas et peale formaalsusi Copacabana nimelises kuurortis peatus teha ning siis pealinna La Paz`i edasi sõita. Mina otsustasin esimeses peatuskohas maha tulla ning mõned lebopäevad endale lubada.
Enne piiripunkti käisime raha vahetamas ( kurss 1 sol = 2, 5 bolivianos`t, 1 USD = 7,4 bolivianos`t ) ning siis piiri ületama. Mitte mingeid probleeme taaskord ning templid sinna kuhu vaja.
Piiripunktis käis mingi karneval, tantsiti ja mängiti pilli ning kogu see seltskond tantsiskles Boliivia poolelt Peruu poolele ilma mingi kontrollita. Mina arvan et tegelikult vedasid nad kokaiini.
Pärast bürokraatiat pisut sõitu ning olimegi kohal.
Titicaca järvest niipalju et tegu on maailma kõrgemail asuva laevatatava järvega ehk kõrgust merepinnast tagasihoidlikud 3820 m. Ka järve enda mõõtmed ei ole väikseimate killast: 230 km pikk ning 97 ühikut lai. Vesi on säravsinine ning ääretult puhas. Et nagu seetõttu et niivõrd kõrgel oleme ? Ei, seetõttu et taevale lähedal oleme, vastavad kohalikud . Just, loomulikult.
Järve puhast vett on tõesti tore vaadata, seda eriti otse rannas asuva hotelliakna kuuendalt korruselt. Low-season annab võimaluse Hotel Mirador`ist miljondollarilise vaatega tuba 50 bolivianos`e ( ehk alla 7 USD ) eest välja tingida. Mul polnud selle vastu midagi. Olin ühe öö et siis kõrvalasuvale Isla del Sol`ile ehk Päikesaarele sõita.
Pildil ( minu arvates ) kokaiinikullerid Peruu – Boliivia vahelises piiripunktis.