19 detsember 2007

Jako, 31 a.



Läks siis 23 päeva reisi algusest kuni esimest kaasmaalast kohtasin.
Variant, et niivõrd kaugel olles normaalseid maarjamaalasi kohtad on tegelikult päris suur. Põmm-pead oma tsikkidega tavatsevad sharmelsheikkides käia lammutamas ning naljalt sellist reisi ette ei võta. Tõsi, Austraalia oli erandiks ent kuna see maa on praegusel hetkel ka jõrmide seas tegija, siis seda ei maksa arvestada.
Mäe otsas siis tõesti selgus, et samaaegselt viibib seal veel kolm eestimaa esindajat. Üks paar ( ca. 50ne eesti mees oma about 27se vene pruudiga ) olid ümbermaailmareisi tegemas ning must aasta noorem Jako samamoodi Kesk- ja Lõuna-Ameerika`t avastamas. Temaga hakkasime rääkima ning oli ääretult meeldiv.
Sarnasusi meie maailmanägemuses ning igasugu piirangutest väljarabelemises oli rohkem, kui ma ette oleks osanud kujutada.
Reisipagasilt oleme samasugused ning ka elufilosoofia on sarnane – kergelt irooniline kõige uue suhtes. Ka loomult oleme kumbki pigem sellist üksikut hunti meenutavad, kui karjaloomana teiste järgi joonduvad.
Tal oli reisi teine kuu juba täitumas ning oli seitse nädalat hispaania keelt Guatemalas õppinud. Nüüdseks aga siiber saanud ning Jõuludeks ning Uueks Aastaks kuubamaale siirdumas.
Mäe otsast alla laskudes väänas pimedal tshungliteel komberdav singapuri plika oma hüppeliigest päris tõsiselt. Kuna omal jalal käimine osutus pea võimatuks, siis võtsid kaks eesti meest, kumbki teiselt poolt, neiust kinni ning tõid alla, bussi juurde. Koos sellega jäädvustasime oma näod ka patsiendi sõbranna kaamerasse.
Oli meeldiv suhelda ning edu sulle, Jako !!!

2 Comments:

Blogger Bigfoot said...

Väga hea pilt, ma kujutan ette kuidas see päris elus näeb välja.

Hea on see et eestlased hakkasid reisima ja väga palju.
Jako, edu sulle :)

09:10  
Anonymous Anonüümne said...

Kle palju tänu kena iseloomustuse ja heade sõnade eest! Ka minu jaoks oli see kvaliteetaeg (filmides öeldakse nii mõnikord), kindlasti näeme veel kusagil pool lompe.
Edu! Jako

04:08  

Postita kommentaar

<< Home