11 detsember 2007

Belize City, karuselt kriminaalne



Hommikul siis bussi peale ning Chetumal`i suunas. Üsna pea kaarti põhjalikumalt käes lapates sai mulle selgeks et sinna saarele ma ikka täna ei jõua, pole mõtet end petta.
Peale neljatunnist bussisõitu olin piirilinnas kohal ning mõne hetkega ka pilet naaberriigi pealinna muretsetud. Pisut oli aega ning käisin linnaga tutvumas.
Kui muidu oli Mehhikos kaugliinide bussid väga head ning kaasaaegsed, siis Belize suunduv buss oli pisut väsinuma väljanägemisega, nagu pildiltki näha võib. Bussi etteossa oli küll V.I.P. kirjutatud ja seda ta kindlasti ka oli ent aasta siis oli 1981 ja sellest ajast on nii mõndagi muutunud. Ah, mis siin ikka norida. 100 krooni eest piirist üle ning 200 km Belize vabariiki kokku kolme ja poole tunniga oli seda väärt.
Ühe väikse vihje siiski annaksin tulevastele reisijatele. Bussi tagumisse otsa istumist peaks kaaluma selliste palavate päevadega sest seal asub WC, mis on metallist mahutiga ja asub otse kuuma mootori kõrval. Kui siia lisada palju vähese pidamatusega reisijaid, kelle jaoks võiks asutusele põhimõtteliselt pöördukse panna, siis edasi mõelgu igaüks ise ...
Belize maana oli nukrama väljanägemisega kui ta põhjanaaber, seda eelkõige maapiirkondasid bussiaknast jälgides. Palju puu- ning isegi roikamaju koos kaootilise korralagedusega. Paaris külas paistis siiski ka vähemalt üks tugevam kivihoone olema suletud aknaluukidega ent selle seina peale oli kirjutatud Hurricane Shelter ehk hurikaani varjend. Teadagi mis puhuks.
Üks remark kahte naabrit võrreldes. Belize teeääred olid lõigatud muruga ehk kuigi looduse osas kummalgi maal peale lehtpuudesalude ning põõsapuhmaste aknast muud ei näe, annab see siiski hoolitsetuma ilme. Peale pügatud tee-äärte algab nagunii kohalik folkloor, peaosades mahajäetud hooned ning loendamatud auto – ja bussivrakid.
Belize riigina on pool eesti pindalast ent elanikke vaid napp 260 000. Asustus on niisiis äärmiselt hõre ning parimaks näiteks on ka tähtsaima linna Belize City 60 tuhandeline elanikkond. Parim nali tuleb veel pealinna Belmopan`i elanikkearvu uurides, milleks on 13 000. Siin on siiski oma loogiline seletus. Nimelt 60ndate aastate hurrikaanis sai rannikul asuv City niivõrd kannatada et turvalisuse huvides koliti pealinn sisemaale.
Õhtul kell kuus olime siis kohal ning peale mõningaid muuve ka peavari ööseks olemas. Võiks öelda et vägagi hea pleiss, otse sadama juures, Seaside Guesthouse.
Homme hommikul proovin siis laevaga Caye Caulker`ile pääseda.
Õhtul käisin tegin veel tuuri linnas ent seda peab küll mainima, et üksikul naesterahval ei soovitaks pimedal ajal siinsete neegrite käest suitsule tuld küsima minna. Mul polnud midagi ( mul pole kunagi midagi ) ent muidu oli õhkkond kriminaalse varjundiga. Pee Võsa saaks siit 24h ööpäevas materjali, selles ma ei kahtle.
Siin Belize City, meri kohiseb 50m kaugusel ning rõdul võrkkiiges kiikudes lokid lehvivad.