Yeah, naised

Laupäeval olime siis ühe oma rühma inglasest liikme sünnipäeval. Tavaline läbens rohke õlle, mõistusevastaselt viletsamaitseliste grillimiseks mõeldud vorstide ning joogiste noorte inimestega.
Tiksusime siis seal kuskil poole kaheteistkümneni ja linna peale lõbustusasutusi otsima. Leidsime mingi pubi ning kuna seal mängis kohaliku tähtsusega bänd, astusime sisse.
Elus on tihti selliseid situatsioone, kus tundub justnagu osaleksid kuskil filmivõtetel või varjatud kaameras. Pubis olles oli sama tunne. Alguses mõtlesin, et mingi (nais)raskejõustiklaste kokkutulek on, lihtsalt nii palju ( sõnaotseses mõistes ) hüppavat liha ruutmeetri kohta pole mina enne näinud. Nagu ma millalgi eelnevalt mainisin, süüa siin armastatakse ning kogused on korralikud. Ja nagu ka mainisin, see paistab välja.
Tõenäoliselt on tegu mu kitsarinnalisusega ent kui oled harjunud väljas käima ning teatav etalon pidutsejate kehakujust on silme ees ja siis ühtäkki see ongi hoopis teistes mõõtudes, siis saab pisikese shoki küll.
Loomulikult pole välisel ilul mingit tähendust ja bla-bla-bla ja bla-bla-bla. Ega ei olegi ent võõrast inimest kohates on esmapilgul sisemist kaunidust väga raske märgata. Teine asi kui oma tulevast eksnaist näiteks Suure - Jaani Sumoringis kohtad, seal pääseb sisemine ilu koheselt maksvusele.
Kuid mis seal ikka, me olime oma kambaga ning ei lasknud muudest pidutsejatest end segada.
Kokku on meid ehk kuskil 35 ning naisi neist ehk kümmekond. Järgnev väide kuulub taaskord rubriigi mu isiklikud suurtragöödiad alla ent ma olen olnud kogu aeg ja olen veelgi seda meelt, et inglise ja saksa naised ( ja just nende maade esindajaid meil siin on ) ei ole ehk oma kauniduse ning veetlusvõime poolest tingimata maailma absoluudsest tipust. Mõne üksiku meeldiva erandiga siiski, tuleb tõdeda.
Ma ei teagi, kas siin tervitada saab ? Et saab? Tervitaks siis ema sooviga end saksa keele kiirkursusele registreerida, kuna järgmine eksminia tuleb just maalt, kus õlu on au sees ning vorstid ei lõpe poolel teel.
Üks sakslanna on tõesti päris ok ning temaga peab vaatama. Mida vaadata annab. Mida ta vaadata laseb.
Seda, et elatud saab maakere kuklapoolel, tunneb nii mõnigikord siin. Näiteks sellise eelkõige Põhjamaades ning Baltikumis ent samas ka Venemaal ja Ukrainas ülipopulaarse kõnekäänu - teised mehed üritavad, mida üritavad ent lõpuks on kõik paremad naised allakirjutanu käevangus, ei paista siin keegi teadvat. Veel.
Siis saabki imestada mõne meeleheitliku isase võitlusi tuuleveskiga, keeldudes oma põikpäisusega allumast loodusjõududele. Mõned protsessid siin elus on lihtsalt loodud ühtemoodi lõppema. Seda valusam saab mõnel olema pilvedest allatulemine, kui lõpuks sellest aru saab.
See aga pole asi, mille pärast ma oma väikest südant valutaksin.