Uus nädal, uued väljakutsed

Kui mind seina äärde panna ning kahuriga sihtides küsida, et miks Adelaide valisin kõigi Austraalia linnade hulgast, siis annaksin suht ebamääraseid seletusi ning tõenäoliselt saaks must kahuriliha.
Kõigepealt plaane tehes oli 100 % kindel, et lendan Sydney`sse. Väga paljud ikkagi alustavad sealt ning nii mõtlesin ka mina. Selle mõttega lahkusin ka Eestist. Hiljemalt Kuala Lumpuris olles tundsin siiski kuskil abaluude vahel, et ei, sinna ma alguses ei lähe ning otsustasin, et panen hoopis läänerannikule, Perthi. Kuni Singapurini olin nii kindel ses plaanis, otsisin majutust, tööd jne. sealt. Kohtudes nende soome naistega ning kuuldes nende kavatsusest Darwin`isse minna ( linn põhjas ) mõtlesin, et miks ka mitte, seal on ka praegu + 28 ning kliima ka muidu hea.
Viimasel päeval enne äralendu lõin siiski neti lahti ning uurides väheke linnu, valisin Adelaide. Tõesti ei tea, miks. Lihtsalt valisin.
Valisin sügise. Kollased lehed, raagus puud ning +20 kraadi päeval. Eestimaa jaheda kevade taustal tundub see mõistagi mõnitamisena, aga krtlikult hea on taas niivõrd jahedas vahelduseks olla. Alustasin ju +40st Bangkok`is ning Singapur`iski oli päeval veel +28. Niimoodi jääb mul kevad vahelt ära see aasta, eestimaa talvest läbi suve jõudsin siinsesse sügisesse. See-eest, kui siin aasta vastu pean, tulen järgmise aasta maikuus peale siinset kevadet ning suve eestimaa kevadesse ning algavasse suvesse.
Ehk siis pilk on tulevikku suunatud.
Muidu läheb siin rahulikult. Viis päeva on paigas oldud ning võib öelda, et olen kodunenud hästi. Seda tundsin küll juba esimesest hetkest, et siin on ok.
Hostel`i, kus elan, elanikkond on väga kirju. Sakslased, tsehhi plika, prantslased, hollandlased, itaallane, uus-meremaa ca. 50 aastane papi, see aafrika vend, ameeriklane, inglise plika. Laupäeval käisime pea täies koosseisus väljas ning lõbus oli. Traditsioonid on siin samasugused ehk kodus kõva krunt alla ning baaris lihtsalt kerged koksid. Norm. üritus oli.
Korterit üürida on siin suht kallis siiski. Kui praegu maksan AUD 108 nädala eest, siis korter oleks kuskil 230 umbes nädalas + üldjuhul tühi + tahetakse pooleaastast lepingut. Ehk suht vastuvõetamatud tingimused. Vähemalt ma kavatsen ikka pisut rohkem maad näha, kui kahte linna.
Tööd olen ka vaikselt vaadanud, saatnud resümeesid igale poole. Panin end ühte seljakotirändurite tööbüroosse ka kirja ning need leidsid homseks mingi korjamistöö. Ei teagi veel, mida koristada tuleb. Apelsiine? Mandariine? Löödi kaart pihku, 35 km siit ning kell kaheksa tuleb kohal olla. Eks hommikul peab kaart ühes käes ning rool teises, sõitma hakkama.
Sõitmisega iseenesest olen vägagi ära harjunud, tõsi algusest peale pole mingeid probleeme olnud. Inimestel, kes räägivad, et ka peale pooleaastast või aastast sõitu lülitavad suuna asemel klaasipühkijad sisse, peab peas midagi valesti olema. Ainuke võõrastav asi on ehk see, et kui eestis vähemalt mina roolin vasaku käega ja parem on käigukangil või kellegi põlvel, siis siin on vastupidi. Paremaga sõidad ning vasak on ... Nagu harjumatu, vasaku käe sõrmeotsad pole niivõrd tundlikud ...
Iseenesest tööga saab alguses väga raske olema, muidugi keegi pole ju väitnudki, et elu kerge peaks olema. Poolest novembrist pole ma lillegi liigutanud. Pool aastat ainult reisimist ning lebo ja nüüd krt läheb värk lahti. Aga ehk harjub ära, soovitav oleks igal juhul. Kõik säästud pluss pool vanaema pärandusest olen tuulde lasknud, süüa on ka vaja. Ja pere toita.