Auto

Eile sai siis autodiil ära tehtud.
Nagu ütlesin, käisin ühte kohe esimesel päeval vaatamas ning paar olin netist välja valinud. Ükski neist eriti ei tundunud n.ö. omana. Samas, netis surfates olin mingi hetkel ka välja jõudnud autooksjoni leheküljele ning kuna neljapäev oli just oksjonipäev, suundusin sinna.
Autosid oli ning huvilisi ka. Alguses vaatasin niisama lahtise suuga tegevust, siis aga tuli väike Daihatsu müüki, mille vastu keegi huvi ei tundnud. Mina ka ei pakkunud alguses, pärast aga kui oksjon läbi sai, läksin küsima lähemalt. Seletati vead ära ning 800 AUD omanikuvahetusega sain endale sõiduriista.
Väga levinud siinsete nn. backpackerite ( seljakotirändurite ) keskel on suured touring autod, kuhu saab palju värki sisse suruda ning mahub isegi veel ära. Kõige levinumaks on 3.9 liitrise mootoriga Ford Falcon`id, aga on ka Toyota`sid ning muid marke, siiski kõige rohkem just Ford`e. Selliseid müüakse siis koos rikkaliku varustusega ning just uutele ränduritele. Ma mõtlesin ka selle peale alguses. Ent nähes, millises seisukorras need 80ndate lõpu 90ndate alguse masinad on, kadus huvi.
Pealegi, ma ei usu eriti, et mulle läheks nii väga vaja ( tulevad koos autoga kaasa ):

* neljainimese telki
* kahte magamiskotti
* kahte madratsit
* piknikulauda koos tooliga
* priimust
* gaasiballooni
* vee ja bensukanistrit
* vihmavarju
* elektrigrilli
* kastitäit saksakeelseid raamatuid
* akuvoolul toimivat külmkappi
jne. jne.

Mis ma hakkan vorsti kuskil kärsatama või?
Pealegi, nagu ütlesin, on need päris kõvad rüüpajad, linnas 15 liitrit ning maanteel mäest alla sõites ning kõigi reisijate pead põlvede vahel olles 9,5 liitrit. Seega loobusin ära.
Ostsin siis suhteliselt põrsa kotis, aga eks saab näha. Siin on muide paar pilti mu autost, kõrval seisab muide just üks selline ränduri unelm, mis on 1600ga praegu müügis, kuna omanik sõidab kahe nädala pärast Saksamaale tagasi.
Klaasidel on veel näha oksjoninumber ning tolmune on see ka, ent täna käisin pesin puhtaks. Siin leidub ka selliseid iseteeninduspesulaid, kus iga kahedollarilise mündi eest, mis automaati paned, on kolm minutit survepesuriga aega pesta. Saab nii leotusvahendi, kui shampooni, kui ka autovaha sama taksiga pesurist välja lasta ehk kui aeg lõppema hakkab ning veel valmis pole, tuleb münte lisada ...
Igal juhul, olge lahked: Daihatsu Charade 1.0 1990 aasta väljalase. 212 000 sõitnud ning manuaalkastiga. Kolm asja, mida ma olen autot ostes püüdnud vältida - ei osta diislit, ei osta touringut ning ei osta automaati, sai ka nüüd välditud.
Ega ta mingi eriline naistemagnet või peenisepikendus pole, aga ...
Vead, millele ka oksjonil tähelepanu juhiti, on koorunud katusevärv ning vahetamist vajav vasak poolass. Rohkem pole ka eriti välja tulnud praeguseks ( kaks sõidupäeva on taga ). Ega mõistagi autoost ning omamine odav lõbu pole, ent ma olen veelgi seda meelt, et kui muudki maast näha sooviks, kui bussiakent, siis oli ost suhteliselt hädavajalik.
Mõistagi üks asi oli see 800 AUD ostuhind. Lisaks sellele olen välja käinud:
* 31 dollarit registreerimine
* 280 dollarit poole aasta automaks
* 132 dollarit aastane liikluskindlustus
* 180 dollarit poolass, uued küünlad, õlivahetus koos filtriga, auto üleüldine nn. ülekäimine.
Ehk midagi naljakat pole, ent samas nüüd peaks enam-vähem korras olema. Aastamaksust niipalju, et selline asi on siin tõesti olemas. Aasta maksab kuskil 550 dollarit ning selle eest saab kleepeka, mis tuleb esiklaasile liimida. See aastamaks katab aga samas ka jalakäijale tehtud vigastuste ravikulud, teise õnnetuses osalenud auto kahjusid ei kata, selleks oligi vaja liikluskindlustus teha. Mu autol oli see aastamaks juuli lõpuni makstud, nüüd võtsin veel pool aastat ning on jaanuarini muretu.
Niipalju siis.
Bensuhinnaga panin pisut puusse, vaatasin vist valet asja. Bensu hind on 1.33 ning diisel kuskil 1.45