Veidi jalkast ja nn. jalkast.

Kohaliku aja järgi täna öösel lõppenud mängus Austraalia võitis Jaapanit mängu viimase kaheksa minuti väravatega 3:1 ja pidu siin võis alata. 32 aastase vaheaja järel finaalturniirile pääsenud meeskond lõi ajaloolised väravad siis, kui jaapanlased olid põhimõtteliselt mängimisest loobunud ning said ka vastavalt karistada selle eest.
Mingil määral on siin sama mentaliteet, kui kuskil Lõuna - Ameerikas ehk siis peaasi, et meeskond võidab. Kes konkreetset mängu jälgis, teab kuivõrd viletsat mängu saareriigi võistkond tegelikult mängis ning võitu nad päris kindlasti ei väärinud ent alati ei võida tugevam.
Pole vist mõtet lisada, et kui juba enne turniiri nähti vaimusilmas finaali Austraalia vs. Brasiilia, siis peale nn. säravat võitu on asi ilmselge. Kirgede üleskütmises oma sportlaste ülimalt ebareaalsete õnnestumisvõimalustes mingil tiitlivõistlusel on kohalikud lehemehed mitteametlikel andmetel maailmas teisel kohal kohe eesti sulemeeste järgi.
Lehemeeste väljamõeldis on ka ülimalt tobe meeskonna hellitusnimi - socceroos. Tuleneb see mõistagi sõnas sõnas kängurud ? kangaroos ehk siis igaüks võib ise oma järeldused teha hellitusnimest.
Seda et Austraalia väike USA oma suhtumis- ning käitumismaailma poolest on, hakkan ma oma kirjutistes väga tihti kordama. Mingi hetke pakub selline suurutsemine nalja, mingil hetkel tuleb meeleheide. Avaldub see mitmeski eri sfääris.
Spordis domineerivad ainult kohalikud alad, muu maailma suurvõistlustele erilist tähelepanu ei pöörata. Lõppenud Prantsuse lahtised tennises said kuskil pool lehekülge ruumi peale seda kui Hewitt välja langes. NBA finaalmängud katavad terved kaks rida lehe tagaosas, kus tuuakse tulemus ära.
Kui keskmiselt on päevalehtedes spordile eraldatud kuskil 20 lehekülge ruumi, siis keskmiselt neist 16 võtavad enda alla kohalikud ülipopulaarsed sportmängud austraalia jalgpall ja rugby.
Ma pole päris kindel ent usun pea sada protsenti, et kui Jumal maailma lõi, siis seitsmenda päeva hilisõhtuks jäi talle ainukesena kätte neli sportmängu ning tõenäoliselt laskis ta mõttel umbes niimoodi joosta:
* Nii, mul on nüüd neli pallimängu järgi jäänud. Ok, esimesega pole probleemi, pall on mustavalgekirju ning ümmargune, seega kõigile loodavas maailmas arusaadav. Mõistagi, pea pool inimkonnast ( naised ) ei hakka mitte kunagi muhvigi sellest jagama, mis kuradi mõte on 22 täisjõus mehel poolteist tundi mingit kera kuhugi postide vahele suruda ent kuna kuna neil on päris pringid kannikalihased, siis ok.
Peale sünnib maailma mingil hetkel üks ilus poisslaps kellele pannakse nimeks David ning kelle tiivul lapsehoidjad ning veel palju vastassoo esindajad saavad oma 15 kuulsuseminutit kätte.
Selle mänguga pole tõesti probleeme, alates 19. saj lõpust vallutab see kogu maailma. Paneme nimeks jalgpall, mõned hakkavad seda küll soccer`ina tundma ent see on nende probleem.
Nii, kolm mängu järel, samuti kolm ovaalset palli alles.
Ühe saadan ameerika mandrile ent kuna tõenäoliselt läheb niiviisi, et USAst saab mingil hetkel maailmavalitseja ning idiootsuse kasvulava, siis on üleüldise heaolu huvides, et sealse jalgpalli harrastajatele kaitsed ning kiivrid välja mõelda. Muidu valitseb oht et need vähesedki, kes aruohtu järgi jäänud on, jooksevad peatpidi kokku. Väljaku teeme ka ristkülikukujulise, kuhu veame jooned maha ehk siis igale kohalikule idioodile suht loogiline mõista.
Nii, kaks järgi.
Ma arvan, et saadaks ülejäänud kaks palli kahele saarele, et see sealt väga kergesti levima ei hakkaks. Paneks ühe Suurbritannia poole minema ning nimeks rugby ja teise Austraalia poole ning las nad mängivad nii rugby`t kui ka kohalikku nn. austraalia jalgpalli. Kuna neist rahvastest maailma poliitikas tulevikus eriti kaasarääkijaid ei saa, siis pole ka mõtet mingeid kaitsmeid mängijatele välja mõtlema hakata, pealegi ma ei jõua ka enam, seitsmes päev hakkab juba lõppema. *
Ma tõesti ei tea, kas Maailma Looja lasi oma mõttel niimoodi lennata, ent kahtlustan sügavalt et see nii juhtus.
Idiootsemat sportmängu, kui austraalia jalgpall, lihtsalt ei saa olemas olla. Või siis ütleme nii, et ma sooviksin näha idiootsemat.
Kes näinud pole, siis rugbyst on see minumeelest veel hullem, kuna ilma kaitseteta mängivaid mehi saab jalust maha võtta ilma mingite reegliteta. Lihtsalt väänad mängija põlve talle kukla taha ning mäng jätkub. Peatpidi kokkujooksmised ning verevalamised juhtuvad pea iga minut. Ja staadionid on rahvast täis ning kõik on horroris. Kasutada tuleb vist väljendit, iga rahvas väärib oma valitsejaid.
Siin on kolm kohalikku liigat - AFL ( Australian Football League ), Rugby ja Rugby Union ning nagu ma kirjutasin, need kolm võtavad lehtede kahekümnest spordile eraldatud leheküljest tagasihoidlikud 16-18. Tõsi nüüd ehk hakatakse rohkem tähelepanu pöörama ka tulevase maailmameistri, Austraalia soccerikoondisele.
Peatage maailm, ma lähen edasi jala.