Teisipäev 06.06.06 kell 06.06

Taas on vett piisavalt merre voolanud.
Kuigi, nagu kirjutatud sai, elame siin sõbralikult koos rahvused segamini, on veri ikkagi paksem, kui vesi ja suheldakse kokkuvõttes ikkagi oma naabrite või sama keelt rääkivate inimestega.
Nii on kanadalased belgia vennaga ninatpidi koos, kuna keel on sama. Samamoodi hoiavad mõistagi sakslased kokku, inglise-shoti suhtest rääkimata. Seega pole ka imestada, et ka mina hakkasin peale soomlase Jarno saabumist temaga rohkem läbi käima. Üks asi, ta on norm vend ning teiseks saan keelt praktiseerida ning see ei unune siinolles.
Et meil mõlemal on suht suur huvi ka end kehaliselt arendada, läksime linna peale otsima ning leidsime ka väga hea jõusaali - ujula kompleksi. Seal siis olemegi iga õhtu käinud ning teinud sellise kahetunnise seti. Alguses jõusaal kuskil tunnikene, siis saun, mullivann ja bassein. Ja tunne, mis peale sellist lõõgastavat protsessi on, on super. Igaüks kes ise trenni teeb, teab millise fiilingu lõpuks dushi alt tulnuna saab.
Teine variant oleks kodus istuda, telekat vaadata ning shipse krõbistada nagu ülejäänud teevad. Või noh, ok, osad teevad savu kogu krdi õhtu, täiesti müstilisse mõõtmesse on asi läinud. Aga ülejäänud vaatavad pigpraderit või muud saasta, mis sealt telekast tuleb siis.
Eile õhtul oli ka kossumäng ja tuleb tunnistada, et tappa saime taaskord.
Fakt on see et kossus üks meeskond võidab ning teine kaotab ent mina oleksin hea meelega kogu aeg võitva meeskonna rivis. Mitte midagi poleks selle vastu. Võib-olla sai see alguse kunagi hooaegadel 1994-1995-1996 Nummelas mängides, kus koolipoistest kokkuklopsitud meeskonnagi Soome mudaliigat mängides saime kaks hooaega ainult tappa. Kasvõi ühe punniga kaotasime osa mänge ent ikkagi. See muutus lõpuks juba naljakaks. Absoluudselt, kõik krdi sõpruskohtumised saime ka pähe, suurim kaotus oli 38:120. Siis mõlkus nii mul ja arvan et veel mõnel teiselgi vennal meeles, et kas ikka päris õige alaga saab tegeletud. Et läheks näiteks kabe peale üle. Aga nüüd on võistkonna tuumik samana säilinud ning saavad teised juba nii et teavad. Ise olen sunnitud nüüd küll ühe hooaja seal vahele jätma ent kammpäki teen kunagi kindlasti.
Aga eile saime millegipärast tõesti pähe, küll mitte palju, kuskil seitsme punniga ent siiski. Ise mängisin juba tunduvalt paremini ent kui pähe saad, siis see palju ei naerata.
Tõsi, see võis mu viimaseks mänguks ka jääda selles meeskonnas, sest vist on muutusi tulemas.
Sellest aga järgmine kord pikemalt.

JÄRGMISES KIRJUTISES: Mis on toimumas Milduras? Kes mõtleb lahkuda?
Ära koba pimeduses vaid loe juba järgmine kord ...