28 juuni 2006

Uudistest



Juba mitmeid aastaid olen teleripurgist peamiselt uudiseid ning Tuvikesi vaadanud. Oma elukaaslase sõbra või vähemsõbra naise vastu vahetamised, kõikvõimalikud robinsonaadid ning lihtsad tüdrukud lihtsas elus, ühesõnaga igasugu muu kräpp pole erutust eriti esile kutsunud.
Siin pole kumbagi teha võimalik, seega on elu veelgi lihtsam.
Nagu rusikas kuulub silmaaukku, nii on reegliks ka see, et uudiste esimesed kümme minutit kuuluvad juhtumistele krimimaailmas. Veri müüb ning täiega. Seega, kui Eestis elades õnnestus suhteliselt edukalt Raport`i ning Avatud toimik`u võimisnendenimednüüdongi laadseid saateid vältida, siis siin sellist õnne pole.
Seega ei maksa ka imestada, miks väliselt stabiilsena näiv ühiskond on tegelikult haigem, kui esmapilgul oletada oskaks. Mingil hetkel inimestel lihtsalt katus sõidab ära. Paljudel inimestel.
Kuna ma pole kunagi end suuremaks inimhingede inseneriks pidanud, ei oska ma öelda kas on põhjuseks elamine politseiriigis, kõrge kuritegevus, lokkav narkomaania või alkoholism. Igal juhul nn. uusi kangelasi astub järjest rohkem rahva seast esile.
Verd armastatakse ja seda ei jäeta uudistes esikohale seadmata.
Mõned näited paari viimase päeva pea-uudistest, et jutt lihtsalt ümmargune ei oleks.
Suure kaubakeskuse WCs vägistas 18-aastane poiss 8-aastase tüdruku ära, päise päeva ajal mõistagi. Uudistes tuuakse ära nii kuriteo väidetava toimepanija pilt ning nimi, kui ka mõistagi ohvri nimi ja sinna juurde ka suur foto. Kas see just õige lähenemine asjale on, ei tea.
Kinnipeatatud autost löödi politseid pudeliga selliste tagajärgedega, et murdus nina, lõualuu kahest kohast ning ta kaotas kümme hammast.
Neli aastat ka kohtu poolt surnuks kuulutatud neiu leitigi oma poiss-sõbra elamisest ning viimane oli kohtus seega valet vandunud. Seda miks ta seal neli aastat peidus oli, ma tõesti ei tea, ei viitsinud lihtsalt süveneda.
42-aastasele kolme lapse emale segatakse kruiisil olles tõenäoliselt midagi joogi sisse, vägistatakse kajutis mitme mehe poolt ja tapetakse.
Need on ainult mõned näited ent ma kinnitan, iga jumala saade algab verega. Tapmised, vägistamised, kaklused, mis iganes, ikka on need hulga tähtsamad, kui näiteks Indoneesia maavärin või siis kasvõi mingi neutraalsem sündmus.
Tõenäoliselt olen ma imelik, et sellised juhtumised korda ei lähe ning uudiste vaatamisest üleüldse tõenäoliselt loobun.
Päästab internet.