25 juuni 2006

Jaanipäev anno 2006



Tuntud klassikuid tsiteerides: maailmas pole midagi püsivamat,kui mu praegune ebapüsiv elu.
Ütleme nii, et kitsamas plaanis olen nädala pärast hiljemalt sunnitud elukohta vahetama ent väga võimalik, et ees seisab nii elu-, kui töökoha vahetus.
See aga selgub lähiajal.
Kõigepealt tuleks alustada hetkest kaks nädalat tagasi, kui olime lahkumas Mildura
viinamarjaistandusest ja lähitulevik paistis ebaselgena. Kindel polnud ka elukoht Brisbanes. Mõned siinsed eestlased on oma numbreid avalikult netis levitanud ning seetõttu helistasin paar päeva enne lahkumist Liinale, kes koos sõbranna Pillega on siin Brisbanes veetnud praeguseks juba üle kolme nädala. Küsisin, kas nad ei tea mõnda elamisvarianti, kuna ma polnud siis veel praeguses elukohas kindel, et kui kaua siin õnnestub peatuda. Ja majas, kus nad praegu peatuvad, oligi vabanemas tuba. Erinevate keerdkäikude kaudu ma siiski seda tuba ei võtnud, vaid olen siin Kippa Ring`is nüüdseks kaks nädalat elanud. Aga variandina oli sealne elupaik kaalumisel.
Nendega sain kokku paar päeva hiljem, kui siin oli esmaspäeval riiklik püha, neil ka vaba päev ning me läksime esimest korda ( kesk )linna uudistama.
Neil on muide ka oma koduleht netis, selle leiab siit aadressilt ning on uudistamiseks usun, kõigile avatud.
Tüdrukute kaudu, nende kontaktide kaudu jõudsime eile pärastlõunal kohaliku eesti seltsi jaanipäevaürituseni. Toimus see kesklinnas, ühe kiriku lasteaia saalis ning rahvast oli sinna kogunenud kuskil viiekümne ringis. Peamiselt eakamaid, peale sõjaaegseid siiasaabujaid ent kuskil üle kümne alles pisut aega tagasi.samasuguse viisaga nagu minagi, tulijaid.
Üritus ise oli väga meeldiv, mitte ainult seepärast et pakuti ehtsat eestipärast toitu koos hapukapsa ning viineritega. Kestis see üle paari tunni ning sisaldas eelkõige omavahelist suhtlemist ja tutvumist, aga ka loteriid, mille tulud lähevad eestimaale ( maeimäletaenammis ) koolile.
Kuna Liinal ja Pillel oli täna vara vaja tööle minna, siis läksid nad aegsasti magama. Mina jätkasin aga oma teekonda teiste noorte eestlaste poole kust õhtu edenedes jõudsime veel ühele majapeole jne. ja seal, paari siin juba pikemat aega olnud poisiga, Karoli ja Marioga, saingi ehk idee, mis võib mu ellu varsti suuremaid muutusi tuua.
Iseenesest olen küll praegusegi eluga ( taaskord ) väga rahul, kuigi nädala pärast pean paegusest elukohast välja kolima, kuna siia on suurem hulk sugulasi pikemaks ajaks külla saabumas.
Töö meeldib ning töökaaslased samuti. Kuigi, nagu ma kirjutasin, paar neist, Dan ja Dave, kellega koos sama masina peal töötan, tõmbavad end päeva lõpuks ikka totaalselt segamini. Oli siiski üks päev, kui nad seda ei teinud, neljapäeval. Põhjus oli mõistagi suhteliselt proosaline. Nimelt nädala palk jõudis arvele alles õhtul ning neil oli tegu isegi õlleraha klappimisega. Mis on muidugi seda üllatavam, et nendegi palgad, kui teevad ka laupäeviti, liiguvad ligi AUD 800 kandis. Aga kuna kummagil on alimendid peal, nädala üür tahab maksmist, õlle ja marihuaana peale ( 28 grammi AUD 300 ) läheb palju, siis pole imestada et neljapäeva hommikuks näpud põhjas on.
Reedel läks mõistagi vanaviisi edasi, lõunaks olid poisid mõnusalt elevil juba. Töö, tõsi saab eeskujulikult tehtud ja ülemused pigistavad seetõttu vähemalt ühe silma kinni.
Täne lähen paari korterivarianti vaatama, sest nagu kirjutasin, saan praeguses kohas järgmise laupäevani olla. Üldjuhul on variandid sellised, et võib kas kogu korteri/maja üürida ( hind kuskil 200-250 nädal ) või siis teineteisele võõrad inimesed üürivad koos mingi pleisi ja jagavad selle sama üürisumma omavahel. Igaühel on oma tuba ning üldjuhul ka oma vannituba maja puhul, köök ühine.Ja kui keegi sealt välja kolib, otsitakse uus kaasüürnik asemele. Sellise variandi puhul algavad nädalahinnad AUD 60`st ning tugevalt üle sajani, olenevalt mõistagi tingimustest, möbleerimisastmest, asukohast jne. Nagu ikka.
Paari sellist varianti lähen siis täna päeval uurima.