Tööd otsimas vol.3

Mõndagi on taaskord juhtunud.
Laupäev üllatas end sellega, et hommikupoolikul tuli kõne sellelt horvaadilt, kelle juures esmaspäeval alustama pidin ning ta teatas, et siiski pole uusi mehi ehitusele vaja. Ehk siis taaskord ankeeti täites oleksin saanud risti töötu lahtrisse teha.
Ma arvan, et väga paljud ei suuda uskuda, kuivõrd krdi raske on tööd leida, kui pole ei tutvusi ning taust on välismaine. Kui keegi on seda meelt, et viga on mehes, siis olen nõus ükskõik kelle välja kutsuma üks-ühe vastu ning minema tööd otsima. Ja siis vaatame, kes peale jääb.
Polnud muud teha, nagunii olin ka laupäeval tööd otsimas, tuli siis lihtsalt midagi muud asemele saada. Ja mitte midagi ei leidnud.
Rahalises mõttes mul poleks veel midagi vaja ent asi läheb kõrvade vahelt liikvele. Et kas tõesti oled niivõrd vilets mees, et mitte midagi ei suuda miljonilinnast välja kaevata. Kerge sportlik huvi tuleb ka mängu. Tõsi, nagu kirjutasin, igasuguse raha eest ( veel ) ennast müüma ei hakka. Kuskil läheb piir.
Laupäeva õhtul käisime Jarnoga väljas, kesklinnas ( me elame tsentrumist 30 km kaugusel äärelinnas ) Ann`i ja Edward`i nurgas olevas Down Under Bar`is. Selline backbackerite koht pidi olema ja selline ta ka oli. Suhteliselt väike ning ülerahvastatud, aga seal me tiksusime kella kolmeni. Väga võimalik siiski, et meie nägusid selles kohas enam kohata ei õnnestu ent seda näitab tulevik.
Tagasitulles sai jalkat vaadatud veel ning pühapäeval pohmakat ravitud.
Kogu nädalavahetuse meediast palju muud ei tulnud kui eesoleva Austraalia - Brasiilia mängu kirgede üleskütmist. A`la MM-i kulminatsioon kogu maailmale, olgugi et kumbki näitas esimeses mängus ääretult viletsat tegutsemist ehkki võidud tulid. Midagi kohalike fanaatikute reaalsustaju kadumisest räägib ka see, et üle poole uskus Austraalia võitu.
Kes mängu jälgis või kes üleüldse MM-i jälgib, teab kuidas asi lõppes. Tõusime ka spetsiaalselt öösel kahe ajal üles, et vaadata. Ja olgem ausad, vaadata polnud midagi. Kumbki meeskond ei suutnud veelgi midagi silmale pakkuda. Sellise mänguga jääb ka Brasiilial kuues tiitel võitmata, aga see on minu, sitika, arvamus mõistagi.
Täna hommikul helistasin mõnele lehekuulutusele - jaa, tulge täitke avaldus ära ning me helistame teile - jee, rait. Ehk siis mitte muhvigi ja ei jäänudki muud üle kui taaskord ringkäigule minna.
Ütleme nii, et eneseväärikusele ning - kindlusele selline töö otsimine ja eitavate vastuste saamine väga positiivselt ei mõju, ükskõik mida keegi endale ette ka ei kujuta.. Kui käid hommikupoolikul kuskil 30s kohas ning kätte jäävad mõned telefoninumbrid, avaldusetäitmised, resümee jätmised ja kaotatud eneseväärikus, siis hakkad üha paremini sarimõrvari mõttemaailma mõistma. Mitte mingit raskust ei valmistaks piisavalt efektiivse kuulipilduja olemasolul kogu krdi kamp madalaks tõmmata.
Tuntud väljend, et kõik mis ei tapa, paneb vägisi kuulipilduja järele haarama, peab 100 % paika.
Sügav respekt õrnema ( ent see-eest vaimselt tugevama ) soo ees, kellel ma arvan on veel raskem end maksma panna.
Päikesekiir saabus pärastlõunal, kui hakkasin ka tänaseks juba lootust kaotama. Praegusest elamisest umbes viie kilomeetri kaugusel leidsin saekaatri, kus igasugu lavasid kokku taotakse ja neil läks mu teeneid kohe vaja. Alustan homme ning tööpäev kestab hommikul kuuest pärastlõuna kolmeni. Palk viiepäevase töönadala eest ca. AUD 600 kätte, laupäeviti saab vist ka teha, kui huvi on ent siis on taks kõrgem ületöö eest.
Vahelduseks päris hea variant.
Parem igal juhul kui mööda linna sõita ning end lolliks teha.