12 mai 2006

"Meil on vaid teadmised"



Eks igalühel, kes vähegi reisimispisikut hinges kaasas kannab on omad sihtmärgid, kuhu elu jooksul jõuda tahaks. Kes soovib Nuustakul ära käia, kes Pariisis.
Mul on loomulikult ka mõned kohad, peale milledes viibimist võin rahuliku südamega surra. Ja üks neist on juba pikemat aega olnud Singapur.
Õieti tekkis huvi juba 1990ndate alguses, kui peale Eesti taasiseseisvumist ning suhteliselt edukat majandusreformide käivitamist, hakati eeskujuks tooma just seda väikest nn. aasia tiigrit. Mõneski mõttes on ju lähtekohad samad - geograafiline asend vägagi soodne, riik väike ning reformide osas mobiilne, kummalgi ligipääs merele ( transiiti arvestades ülioluline ).
Ja õppust võtta, arvan, oleks Eestil veelgi, kuigi majanduslikult hästi lähebki. Tõsi, arvestama peab sedagi, et Singapur sai iseseisvaks juba 1965. aastal.
Õppida võiks kasvõi sellestki, kuidas riik, kellel pole maavarasid ning põllumajandust, on oma elatustaseme poolest siiski Aasias kolmandal kohal Jaapani ning Brunei järgi. SKP ühe elaniku kohta on üle $29 000, kui see Eestil on pea neli korda vähem.
Singapuri pindala on mõistagi kasvõi Eestiga võrreldes tühine, ta on kuskil 70 korda väiksem. Eesti keeles öelduna kaks kolmandikku Hiiumaa territooriumist ( Singapur 683 ruutkilomeetrit, Hiiumaa 1024 ). Ent siin elab ametlikel andmetel 4,4 miljonit elanikku, aga arvestades võõrtööjõu suurt osakaalu võib tegelik arv ületada viit miljonit. Rahvastiku tiheduse poolest ollakse teisel kohal maailmas kohe Monaco järgi.
Eks taaskord tänu üliheale geograafilisele asendile on aastas Singapuri külastavate turistide hulk üle seitsme miljoni. Teenused moodustavadki siseriiklikust koguproduktist ligi 67% ning ülejäänu jääb tootmise kanda.
Nagu kirjutasin, põllumajanduse osakaal on 0 ning ka looduslikku joogivett pole. Pool joogiveest korjatakse kokku ning puhastatakse taevast allatulevast veest ning teine pool veetakse Malaisiast sisse.
Rahvastikust kuskil 76 % on hiinlasi, umbes 15 % malaisia taustaga ning 8 % india päritoluga. Vastavalt on ka neli ametlikku keelt, et inglise keel on ehk kõige levinum siiski.
Niipalju taaskord tausta, kellele huvi pakkus.
Et Singapur on ametlikult tunnistatud maailma innovatiivsemaks riigiks, kategooria, kus võetakse arvesse nii reaalteaduste taset kui ka IT arengut, siis jõuamegi välja lauseni, mida nad ise enda kohta kasutavad: meil pole muud, kui teadmised.
Ja tundub, et sellest piisab.