Lõvilinn ( Singa Pura )

Eile alustasin päeva kõigepealt Singapuri lennujaamast.
Asub see saare idaosas ning pääseb sinna mõistagi nii takso, kui bussiga ent kõige mugavam on ehk ikkagi metrooga minna. Koos ümberistumisega ca. Pool tundi kesklinnast ning viib otse lennujaama hoone esimesele korrusele. Lennujaamal endal on kolm terminali, 1. terminal, 2. terminal ning värskelt, märtsis, avatud budget terminal.
Changi Airport ise omas hiilguses on mõistagi vaatamisväärsus omaette. Kaasa - arvatud eelmisel aastal on lennujaam mitmel korral tunnistatud maailma parimaks.
Suurust ning hiilgust on seal tõesti. Peaterminalide vahemaa on 600 m ning selle võib nii jalgsi läbida, kui ka spetsiaalselt sealkulgeva Skytrain`i abil.
Pole mõtet muidugi sipelgat karuga võrrelda ent kui Tallinna lennujaama läbis eelmisel aastal 1,4 miljonit reisijat, siis Singapuri oma 32,4 miljonit. Tõsi, volüümi poolest pole ka Singapuri lennujaam maailam mõistes teab mis suur ning reisijate arvu poolest suurima, Atlanta`ni ( ligi 90 miljonit ), on pikk maa.
Sealt edasi suundusin kõrvalasuvasse Changi Chapel Museum`isse. See on endine vangilaager, 1942. aastal nimelt okupeeris Jaapan saare ning see on loodud okupatsiooni ohvritele.
Siis sõitsin kesklinna tagasi ning käisin ära Merlion pargis, kus sülgab vett välja linna vapiloom, lõvi pea ning kala sabaga. See, kaheksa meetrit kõrge skulptuur asub esplanadil ning on turistide hulgas, mõistagi, väga populaarne. Sama loom, ent 35 meetrit kõrge, pidi olema ka Sentosa saarel ent sinna ma paraku selle reisi ajal ei jõudnud nüüd.
Kohustuslikud pildid ära teinud, sõitsin edasi sadamasse. Singapuri sadam on maailma vilkaim, kaubamahtude poolest suudavad talle vastu seista ainult Rotterdami sadam Hollandis ning Shanghai Hiinas. Korraga on kai ääres üle 700 laeva ning töö käib mõistagi ööpäev läbi.
Reisijate poole pealt on asi rahulikum, kruiisid ning võimalus sõita Indoneesiasse küll on, ent pearõhk on siiski kaubavahetusel. Nagu siin pea igal pool, on ka sadama külge ehitatud kaubakeskus, mis sära poolest ületab paljud Tallinna vastavad. Ok, meil on ju ka Sadamarket ...
Päeva lõpuks jõudsin eelmise aasta juulis avatud raamatukokku. Ja tuleb taaskord tunnistada, et fantastiline ehitis. 15. korrust, kõrgeimal neist, 108 m kõrgusel, vaateplatvorm, teatrisaal, näitustesaalid, õppijatele oma saal koos nahkdiivanite ning wi-fi`ga, mõistagi ka rohelust palju, kaasa-arvatud aed puude ning lilledega. Tõesti, väga õdus ning külastajasõbralik paik. Iseenesest eksemplare seal väga palju polnud, raamatuid kuskil 530 000 ( Eesti rahvusraamatukogus raamatuid üle 2 miljoni ), ent siiski usun piisavalt. Igal juhul huvilistel taaskord külastamisväärt asutus.
Eile õhtul klousisin ka Austraali-pileti ära. Sellest, kuidas inimese pea nagu tuuleveski pöörleb, kirjutan edaspidi. Fakt on see, et täna, kell 22.15 väljub ning homme hommikul kell 09.00 on lennuk Adelaide`s. Kompaniiks Quantas.
Selle muuviga jõuan siis maakera kuklapoolele ning otsaga hilissügisesse. Temperatuur päeval +20+23, öösel +9+13.