Kuu aega tee peal oldud

Eile peale tornide külastamist ei teinudki midagi väga tarka.
Jalutasin Time Square taas ning käisin sealses korruste 6 - 10 vahel paiknevas lõbustuspargis ( ameerika raudtee on alati mu lemmik olnud ) ning siis shoppasin mingil määral. Eks shoppamisega on sellisel maal kus politseiks saab 157 cm-ga, mõistagi omad probleemikesed. Kui mõned erandid välja jätta, siis riiete osas on suht nutune ning ma ju pole veel teabmissuur. Jalanõudega on mõistagi veel kitsam. Enamus mudeleid lõpeb 44 juures, mõni üksik 45, vaja oleks aga kuskil kaks numbrit suuremaid. Tõsi, see on taaskord allakirjutanu probleem.
Täna tegin siis kultuuripäeva.
Hommikul läksin kõigepealt National Mosque`sse ehk linna suurimasse mosheesse ja peab taaskord tunnistama, et avanenud pilt oli ikka päris mõjuv. Ok, ma pole enne islamimaades käinud ning loomulikult on ka suuremaid olemas, ent siiski 5000 klienti mahutav palvesaal ning vähemalt 15 000 inimest mahutav kogu kompleks oma ilus oli taaskord kogemist väärt.
Sealt suundusin National Art Gallery`sse ehk rahvusgaleriisse ning samad sõnad, mis eelnevas lõigus. 270 000 ruutu kasulikku pinda kokku neljal tasandil pelgalt kunstile ? arvan et pelgalt seal saaks päeva kuluma. Oma ilus ning arhidektuurilises lahenduses taaskord vapustav ehitis.
Edasi liikusin Butterfly Park`i ehk võrguga kaetud liblikaparki, kus erinevate liikide kohta ei oska midagi tarka öelda ent ringi lendas igas suuruses liblikaid ning esindatus oli arvukas. Ka oli paar tiiki, kus elutsevatele kaladele sai kassast kuivsööki osta ning neid siis sildade pealt toita.
Siis jalutasin kõrval asuvasse Bird Park`i, mis oli taaskord võrguga kaetud ning arvukate elanikega. Mõned tuttavad linnud ent suurem enamus tundmatuid suurusi.
Üks, millest kahju on, et suures pargis paiknev Orchid Garden ehk orhideede aed oli ümberkorralduste tõttu 30nda maini suletud. Seal oleks kindlasti palju ilu olnud nähtaval ent järgmine kord siis.
Lõpuks jõudsin Planetaariumi, kus jätkus ka vaatamist. Oli näitus, pühendatud esimese kosmonaudi kosmosesse jõudmise ( teatavasti Gagarin tegi unistuse 1961. aastal teoks ) 45-aastapäevale. Alates Laika lennust kuni tänapäevani. Igasugu eksponaate oli mõistagi rikkalikult muidu ka esil. Taaskord tõestasin endale, et minust vähemalt ei saa eesti esimest kosmonauti, kuna lasin end spaceball`is ( raudkonstruktsiooniga nn. pall kuhu inimene sisse istme külge seotakse ning siis igas võimalikus suunas ning asendis keerutama hakatakse ) testida ning pärast nii krtlikult sant olla, kuigi test kestis ainult 30 sek. Keegi teine saab minupoolest selle au endale.
Sant enesetunne pole veelgi päriselt mööda läinud, kuigi möödunud on tunde. Mõnda asja lihtsalt taluvad erinevad inimesed erinevalt.
Täna ongi mu viimane öö siin ning homme kella 08.30se bussiga sõidan Singapuri.
Seal olen ehk kolm ööd, aga see mõistagi selgub kohapeal.