Santiago de Chile

Neli päeva mu selle reisi viimases peatumisriigis ning selle pealinnas on möödunud märkamatult. Ühte tunnistan koheselt – linn mulle meeldib ja sellest sain esimeste hetkedega aru, edaspidi on hetkeemotsioon vaid kinnitust leidnud.
Neid faktoreid mis linnas minu jaoks meeldiva teevad ei ole palju ent nad olemas olema: piisav suurus ( Santiago´s on ca. 5 miljonit elanikku ), iidse ning modernse arhidektuuri läbipõimumine, puhta ning toimiva metroo olemasolu, meeldiv kliima. Kui need punktid kohakuti satuvad, võin iga kell kualalumpurid teha. Isegi kerget romanssi pole alati vaja, võib lihtsalt naeratus suul, tänavaid mõõta.
Neli päeva olen siis siin veetnud ning mitte midagi suuremat teinud. Teatav iseenesestmõistetav pingelangus on peal, kuigi suuremaid soorituspaineid pole kunagi olnudki. Lihtsalt üks etapp saab läbi, nii elust kui sellest konkreetsest reisist.
Pisut vähema kui seitsme tunni pärast peaks raudlind nimelt õhku tõusma ning mu esmakordsele selle kontinendiga tutvumisele lõpu tegema. Nagu kõik aru saavad, ei jää esimene kord antud juhul viimaseks.
Ma olen suhteliselt tühi mis puudutab emotsionaalset poolt ning seda on ka sissekannete harvenemisest viimastel aegadel näha olnud. Siiski luban kerged kokkuvõtted kogu reisist teha olles Maarjamaale jõudnud ning aklimatiseerumise läbi teinud.
Seniks aga ilusat kevade jätku !!!