Jalg kipsis – BINGO !!! *

Ma ei teagi kust alustada. Õieti ei soovikski alustada sest midagi rõõmustavat järgmistes ridades olema ei saa.
Ütleme kohe alustuseks et vasak jalg on olnud viimased kaks päeva alt kuni põlveni kipsis ning see pole just tingimata planeeritud lüke olnud.
Kaks päeva tagasi hakkasin nimelt hosteli teise korruse trepist kiirustades alla tulema kui jalg libises, sattus imelikku asendisse ning ma kogu oma raskusega vasaku hüppeliigese peale vajusin. Ai-ai-ai janiiedasi.
Kuna hosteli omanik nägi juhtunut pealt ning ka seda et ma enam õieti käia ei suutnud, ütles mulle et viib mu autoga haiglasse. Ma et pole vaja kuna tean et sellise nikastuse tagajärgede ravimine kestab umbes nädala peale mida võin taas alasti aasal ringi joosta. Olen nimelt about 15 aastat kossu mänginud ning mingil hetkel käisid mõlemad hüppeliigesed tihedamini välja kui Kare Kauks oma hiigelaegadel muusikavideodes peapaelu vahetas. Ei-ei, me peame ikka arsti juurde minema, sest paar aastat tagasi siin oli ühe hollandlasega sama jama ning ka tema keeldus haiglasse minema ent pärast süüdistas hosteli õnnetuse põhjustamises.
Ma et ok, kui nii väga tahad, eks siis käime ära.
Autosse ja menoksi. Haiglas siis ratastooli ning suhteliselt vedava välimusega ( naissoost ) punapea kärutas mu röndgenisse. Klõps klõps ning arst ütles et kõõluseid on vigastatud ning need on rebenenud. Ma et kurat muidugi on, ega ma muidu ei liipaks. Nii, me peame su jala kipsi panema. Ma et loomulikult, paneme kummadki ning siis veel pool rindkerest ka. Ei, ei, ma ei tee nalja, need on tõsiselt vigastatud ning on oht et vastasel korral jalg ei taasta oma esialgset töövõimet. Ma et kuule vend, ma tean et siin läheb kõige rohkem nädal kuni ma liipan ning siis on taas ok. Ei, ma ei saa sind siit niimoodi ära lasta. Ma siis mõtlesin et mis sa lolliga vaidled ning tee mida sa tegema pead.
Kolmveerand tundi ning mu kaunist säärelihasest oli moodustunud pildiolev valge jurakas. Nuta naera või hüsteeritse, tegu on tehtud.
No nii ja siis pabereid täitma. Et kust riigist nagu olen ning et mul on ju tervisekindlustus. Ma et ee-ee, lõppes 10ndal märtsil ära, kuna algsete plaanide kohaselt pidin siis juba maarjamaa pinnal olema. Arst et siis tuleb mul endal ju maksta. Ma et ega siin vist muid variante pole, kuigi minu arvates poleks kogu valget jurakat mulle vaja olnud külge monteerida. Uuris siis mingit hinnatabelit ning ütles summaks 9800 peesot ( ca. 3100 USD ). Üheksatuhat kuradi kaheksasada peesot !!!
Ma et nüüd mees teed küll nalja, niipalju see maksta ei saa. Näitas siis mingit argentiinakeelset tabelit ning numbrit sellest 9800 ning ütles et saab küll. Et kas maksan sulas või kaardiga ?
Teinekord elus on tunne justkui viibiks varjatud kaameras ning sel hetkel mul oli just selline tunne justkui viibiks varjatud kaameras. Kuna mul iseenesestmõistetavalt selliseid summasid kaasas pole, lubasin hiljem panka maksta. Enne siit riigist nimelt välja ei saa.
Nüüd siis istungi oma kahe uue sõbraga siin laua taga ning kirjutan oma kurvast saatusest. Kaks uut sõpra on nimelt kaks kargupoissi.
Pildil siis mu vasak sääremari ning labajalg, millele tõmbasin leitud lastesoki otsa. Vähemalt saab lõbusaid pilte, kui muud ei. Muud nimelt ei saa.

* See on ametlik 1.aprilli sissekanne. Tegelt on kõik muidugi bueno. Pilt rate`st, suvalise vandi oma.