BA

Enne aga veel kui mu ” jalg kipsi pandi ” jõudsin Montevideo`st tagasi Buenos Aires`esse ning pean tunnistama et kuigi ma seda linna pole ülearu kiitnud on meil siiski kerge viha-armastuse suhe omavahel olemas.
Õieti pole ma linna vihanud ent tingimusteta armastust ta vastu ka pole üles näidanud. Uruguay´st saabuvalt laevalt maha astudes valdas hinge siiski soe tunne ning sain aru et kuigi tegu pole mu top 5 linnaga ega saa ka kunagi olema, tulen ma siia veel tagasi.
On nüansse, mis on ainult sellele linnale omased. On nüansse, mis iseloomustavad suuremat osa suurlinnu ning mis mulle isiklikult meeldivad.
Inimesed, nagu kogu argentiinamaal üldse, on sõbralikud ning aitavad alati lolli näoga ringi vaatavat kahvanägu tema teeotsa leidmisel.
Suurlinnale kohaselt on olemas metroo, mis on puhas ning odav ( 3 krooni ots ).
Suurlinnale kohaselt liiguvad arstid ringi oma töövormides. Viimane võib olla mu isikliku fetishiga seotud ent mulle meeldib see detail linnade puhul
Shoppajale on tegu ääretult soodsa pinnasega oma ostuhullust rahuldada sest on väga palju butiike kohalike disainerite loominguga ning hinnatase arvestades nõrka dollarit äärmiselt soodne.
Lihaõgijale, nagu kogu argentiinamaal, on olemas arvukalt soodsa hinnaga restorane, milles serveeritud teinekord gigantlik ports sai ka üle sajakilose allakirjutanu vahest osa järgi jätma.
Ööelu, mille lai spekter peaks ka kõige pirtsakama ööliblika rahuldama.
Jalgpall, mis siin maal seisatab teinekord kogu ülejäänud elu.
Ja lõpuke ent mitte vähemolulisena – naised on ilusad. Hiljemalt kiirvisiidilt naabermaasse tagasi saabudes sain sellest aru.
Ok, BA purgis. Tulen. Siia. Tagasi.