Boca – Colo Colo 4:3 ehk kui te seda mängu mängida ei oska, tõmmake tagasi koju Tshiili, kuradi idioodid !!!

” Nonii, täna hommikusööki ei saa ” ütles mulle kokatädi, kes on paadunud Rivet Plate fänn, täna hommikul.
Tegu oli õnneks siiski naljaga ning tegelikult tal oli hea meel sest ka tema lemmikmeeskond võitis eilse mängu siinses Champions League`s ehk Copa Libertadores`is.
Montevideos´st lõuna ajal saabudes oli mu esimene käik Boca staadionile et endale pilet hankida. Ausalt öeldes on mulle suhteliselt mõistmatuks jäänud millise loogika järgi siin pileteid müüakse ning kus ent kui õieti aru olen saanud siis need kel hooajapileteid pole saavad konkreetsele, eelolevale mängule teha seda päev enne matshi toimumist. Või ka samal päeval kui veel pileteid on.
Ok. Piletikassale kõndides selgus fakt et fännisektorisse propuskeid enam pole, mida võis ka arvata sest see polnud mingi lihtne mäng. Esiteks olid vastamisi naabermaade klubid ning teiseks kahe riigi esisatsid. Mõlemad faktid on siinsetele fännidele samaväärsed härjale punase rätiku näitamisega või Inno Tähismaa´le Ingrid´i meeldetuletamisega. Ehk siis mitte midagi kerget.
Fännisektori pileteid polnud ning pakuti istekohti hinnaga 150 peesot ehk 50 USD, mis on täiesti müstiline hind naerata ükskõik kui palju tahad.
Mõistagi on olemas ka must turg ning sealt ma soetasin endale propuski fännisektorisse hinnaga 50 peesot ja jäin õhtut ootama.
Midagi siinsest jalkahullusest räägib fakt et päeval linnas liikudes marssisid küllasaabunud tshiili fännid kolonnides suurematel tänavatel politseieskordi saatel. Nii 400-500 pealine fännirühk halvas liillust teinekord päris tunduvalt ent see tundus tavaline olevat.
Õhtul tund enne kell üheksa algavat mängu kohale ning sambarütmide saatel laulma ja puusi õõtsutama. Orkester, mis fännisektoris takti lööb, on tõeliselt muljetavaldav sisaldades kuskil 15 suure trummi põristajat + trompeti- ja pasunamängijaid. Kokkumäng on filigraanne ning fännid teavad kõiki laulusõnu peast. Laulude hulka ei oska öelda ent neid piisab, samas lauldakse teinekord mõnda laulu pool tundi järjest paiguti täiesti horrorilaadsesse seisundisse vajudes ja kaasa röökides.
Mängu algusest kulunud 27. minuti jooksul oli kodumeeskonna poolkaitsja Monzon saanud sirge jalaga sissesõitmise eest õigustatud punase kaardi, Colo Colo ühe oma neljast mängu reaalsest väravavõimalusest ära löönud ning Boca penalti väravast mööda kihutanud. Kes jalkat nüüd pisut rohkem jagab, saab aru et mäng oleks võinud kodumeeskonnale ka paremini alata.
Kahe minuti pärast siiski kümnekesi mängiv kodumeeskond viigistas Palermo lähilöögist ning pidu võis alata.
Külalismeeskond lõi aga ka teise enda võimaluse veel ära enne poolajavilet ning vaheajale mindi kaotusseisus. Seda pean küll ütlema et euroopaliku suhteliselt kinnise, valdavalt kaitsetaktikale rajatud mänguga harjunule on siinne lahtine ja võimalusterohke mäng alguses muidugi harjumatu. Ok, nagu ütlesin oli külalistel eile ainult neli reaalset võimalust ent kodumeeskonnal sedagi rohkem. Usun et nii mõnigi euroopa peatreener laseks oma käega peale mängu maha pool tosinat reaalset väravapaika hukanud mängija, siin kehitatakse ainult õlgu.
Mängu 49. minutil saabus viik ning edasi kodumeeskond alles hoogu sattus, lüües vähemuses mängides veel kaks kolli. Tervet ühte sektorit täitev külaliste fännijõuk seisis suht vaikselt ning lipud olid lontis. 93. minutil suutsid siiski vastased veel vahet vähendada ent see oli pigem selline surnud kassi põrke taoline meeleheitlik ponnistus – mäng oli tehtud.
Lõpuvile kõlades jätkati lauludega ca pool tundi veel enne kui kodutee jalge alla võeti.
Kogu see mäng õhtuses prozektorikumas oli kindlasti üks mu selle reisi suurimatest elamustest, võttes arvesse kogu kogetu igal rindel. Kindlasti oli tegu ka ühe elamusterohkema kohapeal nähtud jalkamatshiga mu elu jooksul et mitte kasutada sõnapaari ” kõige vingemaga ”. Kui üks eesti rokkar võrdles aastaid tagasi jalgpalli ühe teise tegevusega, siis olen valmis kahe käega sellele steitmendile alla kirjutama.
Mõned elu jooksul kogetud elamused lihtsalt on sellised mis veel aastaid hiljem liigutuspisara silma toovad.
Pildil Boca fännid.