Honduras päevaga

Ma tean, ma tean.
Ma tegin Hondurasele liiga ent midagi pole teha.
Mõned riigid tuleb lihtsalt transiidikorras ette võtta ning seekord osutus liisk Hondurasele.
Ega seal muidugi turistil eriti teha pole, kui mõned sukeldamissaared riigi põhjaosas ( ja ühtlasi Kariibi mere rannikul ) välja jätta.
Mul on teatav kiiks nagu meil kõigil mõni on ning väljendub see selles, et soovin võimaluse korral ühe öö iga ettetuleva riigi pealinnas ööbida. Seetõttu saigi piirilt suund pealinna Tegucigalpa`sse võetud. Tunnistan ausalt, polnud sellest linnast enne midagi kuulnud, samas polnud ma ka Belize pealinna Belmopan`iga enne reisi algust kokku puutunud.
Vähem kui nelja tunniga mööda tegelikult vägagi maalilist loodust olime kohal.
Miljonilinn ent äärmiselt kärarikas ning midagi erilist. Leidsin 4 USD hotelli ( enam odavamalt pole vist võimalik mõne riigi pealinna hotellis ööbida ) ning tegin ringi lähikvartalites ent tundsin koheselt – homme minema.
Õhtuhämaruses algasid hotelli kõrvalmajas tulukesed vilkuma ning olgugi et ma kahtlustasin, mis asutusega tegu on, sai uudishimu minust võidu ning kahe pump-püssimehe vahelt sisenesin uksest. Kohalik stripiklubi. Striptiisi surm. Ülekaalulised ( raske on kesk-ameerikas leida täiskasvanut saledat naist ) suhteliselt närtsinud teenindajad posti hõõrumas. Deja vu sellesuviselt euroopa tuurilt, kui ühe öö Balaton`i ääres ööbisin ning ühte kuurortlinna nn. nightclub`i sattusin.
Hommikul väikesed asjaajamised ning Nicaragua poole minema.