Kuuba toit (?)

Rusikareegel on, et süüa tuleb siis, kui seda on.
Alguses, teiste rändurite reisikirju lugedes tundus see fakt mulle uskumatuna, paraku on reaalsus just täpselt selline. Teine asi on kindlasti kuhugi siinsesse tehiskuurorti sõites ning all inclusive paketti omades ent omal käel liikudes on elu karmim.
Ma olen selle pisut vähema kui kahe nädala jooksul oma elusmassist minimaalselt 3% kaotanud ent kuna see on toimunud ” päästerõnga ” arvelt, siis on see ainult positiivne.
Põhimõtteliselt pakuvad ka casa particular`id söömisteenust lisahinnaga või näiteks hommikusöök kuulub hinna sisse. Siiski, kui juba viiendat hommikut järjest sööd omletti ning määrid majoneesi saiale peale, hakkab hing midagi muud igatsema.
Restoranid kui sellised on hinna – kvaliteedi suhtelt üle pakutud. Portsjon, mille sa sealt saad suhteliselt kirve hinna eest, ei ole seda väärt. Pealegi, Havanas mööda kitsaid kõrvaltänavaid hulkudes sattusin sisse põikama ka ühe vägagi esindlusliku restorani tagaõuele ning heitsin pilgu ka kööki. Need haisvad ja sinised kanad, mida parajasti Moshkvitsi pagasnikust ämbrisse loobiti ning siis kööki viidi, oli üks osa sellest elamusest, mis nii selle kui ka muude vastavate söögiasutuste külastamise himu ära võttis.
Reegel mis sind kunagi ei peta on taaskord ka see et süüa tuleb seal kus kohalikud seda teevad, olgugi et avanev pilt väliköökide näol pole kõige esteetilisem. Hind on odav ning sa vähemalt näed oma silmaga, mis sinu portsjoni lisatakse ning kuidas selle valmimisprotsess aset leiab. Tõsi, olen siiski ka seda meelt, et mul on kogu oma ülejäänud elu kergem elada teadmata täpselt mis loom oma elu võlgneb, pääsemaks hamburgeri vahele, mis peagi tee minu sisemusse leiab. Ettevaatlikult eeldades ning maitse üle mõtiskledes see siga ega veis küll olla ei ole saanud.
See pole kindlasti mingi uhkustamise asi ent mul pole kohalik toit kunagi ” põhja alt ära löönud ”, olen ma siis viibinud ükskõik mis maailma paigas. Ja söödud on tõesti mida imelisemaid asju.
Siin on kohalike seas väga populaarne nn. pizza. Nn. seetõttu et makaronimaa mehed langevad tõenäoliselt minestusse kui sellist pizza nime vägistamise fakti konstanteerivad. Läbimöödult kuskil 20 cm, on seal peal siis mingi liha ning riivitud juust. See siis ahju täpselt niikauaks kuni juust jõuab ära sulada, siis kohe välja, murtakse pooleks, paberi vahele ja voila! ongi kliendil taaskord söök olemas. Ehk siis praktiliselt pooltoorest produkti tuleb manustada.
Lisaks on hamburgereid ja võileibu ent needki seisavad kandiku peal kuuma ilma käes ning kärbseid aetakse ajalehega eemale. Ühesõnaga Michelini tähti on siinsetelt söögiasutustelt mõttetu oodata aga mäletada on oi-kui-palju.
Eks põhimõtteliselt on ka turult võimalik produkte soetada ja majutuskohas asuvas köögis endale söögipoolist valmistada ent ma tahan seda inimest näha, kes millekski selliseks ennast vaevama hakkab.
Saia saab muide kohalikest saiapoodidest ja seda piisab. Tõsi, muud seal müüa polegi kui kuklid ning pikad saiad ent hind on odav ja maitse suurepärane. Paar korda on üleüldse sisse põigates neli kuklit kätte löödud ning raha pole hoolitud – ju on vaesest turistist lihtsalt kahju olnud võimidagimuudsellist.
Kes shokolaadi suurkulutaja on, sellel tasuks oma varud kaasa võtta, sest siinoldud aja jooksul ma puhast ainet küll müügil ei näinud. Mingeid pähkleid shokolaadis jne veel oli, aga tavalisi tahvleid ei.