13 november 2007

6. Bulgaaria. Varna



8nda septembri hommikul, laupäeval, jätsin pealinna seljataha ning seadsin endale eesmärgiks läbi Rumeenia suurima sadamalinna Constanta jõuda õhtuks Bulgaaria turistipõrgusse Varna ning nende kuldsetele liivadele – Zlatni Pjaski.
Kiirtee sadamalinnani oli hea ning kohale jõudsin kiiresti. Kohapeal selgus siiski et vaadata polnud midagi erilist ning üsna peagi keerasin rattad lõuna ja Bulgaaria piiri suunas.
Kuskilt olen lugenud et kes seal regioonis normaalses kuurortis puhata soovib siis tasuks eelistada planeetidenimelisi komplekse just Constantast Bulgaaria piiri poole – Jupiter, Saturn jne. Ei tea, ei põiganud nendesse sisse.
Piiril probleeme polnud ning peale kohustusliku kiirteekleepeka soetamist auto esiklaasile jätkasin reisi Varna poole.
Nii omavahel öeldes ma pole kuurortitüüp ning väga võimalik et nädalaks kuhugi sharmelsheiki sõites sooritaksin kolmandal päeval meeleheitest enesetapu.
KÕIK kuradi kuurortid on ühte nägu, ükskõik mis maailma regioonis sa parasjagu ka ei viibiks. Hotell, restoran, 2-dollariline Rolex, hotell, restoran, minigolf, hotell, turismibüroo, hotell, restoran, prostituudid, hotell, minirong, hotell, suveniirid, restoran, maalid, hotell, lasketiir, suveniirid, hotell jne. jne. jne. jne. jne.
Tõeline puhkus, tõeline nauding.
Ei, ega ma ei ütlegi et ma inimestest aru ei saa. Kui kellelegi selline turistipõrgu paradiisina tundub – tuld! Inimesed, nende tõekspidamised ning soovid on erinevad.
Kuldsetest Liivadest olin vastakaid arvamusi kuulnud ning seetõttu otsustasingi kohale sõita ning ise asja üle vaadata. Lõpp-tulemus oli teadagi mis ...
Valdavalt ühe suure kuningriigi alamad ning endise kommunismihälli kodanikud end maailmakodanikena tundmas ning välja elamas. Selles suhtes on muidugi sellistele inimestele nädalane kuurortilaks tervendav, sest olles aasta kannatanud nii ülemuse, naise kui ämma viginat, saab kasvõi nädalakese ennast ” maha laadida ” või n-ö. looma seest välja lasta. On selleks siis peatänaval palja perse näitamine või ööklubis lavale ronides oma rasvase, üle püksivärvli rippuva kõhu paljaks tõmbamine ja selle demonstreerimine kaasvõitlejatele. Mõlemad näitlikult toodud tegevused on ju sedavõrd naljakad, et kusi tuleb püksi ning ka lastelastele on mida rääkida.
Lisame siia veel selle sama kunigriigi naispoolsed alamad, kes oma trullakatele vormidele on mingil imemoel miniseeliku ümber suutnud vedada ning elus esimest korda viiesendist kontsa meeleheitlikult kanda üritavad – on Issanda loomaaed oma värvikuses valmis.
Keegi ei käsi mul sellistesse kohtadesse oma nina toppida ning ma ei teegi seda sihiteadlikult. Kui mõni vastav reservaat aga teele jääb, astun siiski läbi ning loodan et järsku seekord suudab eesootav kuurort üllatada ... Ent pole miskit uut siin päikese all.

” Ma tean et sa soovid naise soojust täna öösel tunda ”
Kell oli pool üks öösel ja olin hotellist mööda peatänavat ööklubide poole kõndimas.
” Sa tead paremini neid asju, ma olen siin esimest korda ” vastasin liigse krohvikihi all olevale ning roosadesse sukkadesse riietatud tänavaprostituudile.
” Sa meeldid mulle ning ma soovin sulle meeldivaid hetki pakkuda. Ma olen su vastu hea. ”
” Kõik on suhteline, ka käsitlus headusest. Kõigel on oma hind ”
” 160 levi ( 80 eurot ) öö”
Näonahk oli naisel liigsest septembrikuise öötuule käes seismisest lillakaks tõmbunud ning keha värises nahktagi all. Need värinad polnud erutusvärinad minu nägemisest.
” Ma lähen klubisid külastama, aga sina katsu mõne teisele mehele soojust pakkuda ning hea olla ” vastasin ja kõndisin edasi.
Klubid olid masendavad või siis ma ei leidnud õigeid urkaid üles. Kohustusliku inglise härrasmeeste toplessõllekõhu tantsu doosi sain kätte ning mida rohkem üks inimene õnneks tegelikult vajabki ... Poolteist tundi hiljem hotelli poole jalutades seisis mu sõbranna samas paigas.
” 160 levi ning ma tulen kas sinu juurde või läheme minu poole ”
” Ma pole huvitatud, sorry ... ”
”Mul on austajaid, kes ostavad mulle kõik mida soovin ning kes armastavad mind ”
” Õnnelik tüdruk oled. Hoia õnnest kinni ning ära seda mitte kunagi käest päästa. Ma olen vanem ning tean neid asju. ”
Õnnelik tüdruk jäi jaheda sügistuule kätte oma saatuse üle rõõmustama.
Hommikul ärkasin, käisin dushi all, sõin ning jätsin kuurorti selja taha.
Selles elus ei nähta mind seal enam kunagi.