Brest

Brestist teadsin enne kohaleminemist ainult suursugust memoriaalkompleksi, mis püstitatud peale sõda võidu auks. Peale linnas käimist on veelgi see kompleks ainuke asi, mille pärast sinna tasuks oma auto rattad suunata. Muidu suhteliselt vaene vaatamisväärsuste osas.
Kompleks ise aga oma üüratute sõdurikujude ning väljapanekutega tasub vaatamist. Seda oli tõdenud ka üks teine eesti numbritega auto, kelle taha ma kiirtee tolliputka järjekorras sõitsin ning pärast kiirteel möödasõitu tehes ülestõstetud pöidlaga tunnustust avaldasin. Vahemärkusena pean mainima, et see jäi ka ainsaks maarjamaa numbriga autoks kogu reisi vältel kuni Poolani, kus rekkad lõpuks ikka oma võtsid.
Brestist Gomelisse oli pisut üle 500 km ning olin kahevahel, kas ikka hakata sõitma sellist maad lihtsalt ühe linna tõttu või oleks targem kohe Ukrainasse suunduda.
Mõtlesin et vahet pole, kui juba siin olen ning kiiret pole, käin siin kõik suuremad valgevene linnad läbi ning õhtu eel alustasin sõitu. Otsustasin et sõidan nii kaua kuni jaksan ning magan taaskord autos.
Jõud lõppes kuskil 100 km enne Gomelit ning uni võttis oma.