11 november 2007

Odessa, moja Odessa ...



Ma pole sõitnud ei New Yorgis, Londonis ega ka Moskvas mis on kõik tuntud oma hullumeelse liikluse poolest.
Elanikearvult suurim linn kus puldis olen olnud, on tõenäoliselt Peterburg ja järgmisena Sindi ( Sydney ). Neis linnades olen liikluses ellu jäänud ning ilma suuremate ( väliste ) komplikatsioonideta elu jätkanud.
Odessa oli seevastu karm. Liikluse poolest karmim linn, kus liigelnud olen. Pohhuismi ülim tase.
Sõna otseses mõttes oli vaja autot juhtida, et mõni kaasliikleja sul külge maha ei sõidaks. Suunatuled olid dekoratiivsel eesmärgil ning nende kasutusotstarve kohalikele tundmatu. Ei samara-man, ei bussijuht, ei maz`ijuht kasutanud seda kordagi, reastumisi tehti sujuvalt peeglisse vaatamata järsult rooli keerates. Karm, tõesti karm, aga ise ma oma nina sinna toppisin.
Odessa on muidugi riik riigis nagu ukrainlased ise öelda armastavad. Eriti ei koti, mida Kiiev arvab, kuna kaubavood ühe tähtsama Musta mere sadamana on tohutud taga ning money talk`s.
Kell oli neli kui linna-äärses puhkebaasis juhatajaga ööbimisvariantide üle arutasime. Nadezda Ivanovna oli varajastes viiekümnendates elurõõmus daam ning teatas rõõmsalt et kaks nädalat tagasi ööbis siin üks autotäis maarjamaalasi. Tema rõõmsameelsus võis olla tingitud ka alkoholiaurudest mis toas levisid ja mis ei väljunud mitte minu suust. Kell oli rõhutan veelkord neli pärastlõunal ning kolmapäevane päev.
Tegin siis kahepäevase diili, kuna reedel oli vaja juba tagasi sõita ning sain suhteliselt närtsinud ent see-eest soodsa toa. Naabrid tagusid verandal doominod ja maitsesid haljast. Või jõid. Või maitsesid.
Esimese käiguna suundusin veeparki Poseidon, mis üllatas. Üllatas sellega, et valvajadpoisid torude juures ning basseinide ääres võtsid asja samasuguse pohhuismiga nagu seal maal üleüldiseks kombeks on.
Torudest sai lasta kuidas ainult pähe tuli ja mitmekesi soov oli. Vahepeal tegid ise mõne sõidu ning siis polnud üldse valvamas kedagi. Lõpuks, pool tundi enne sulgemist, lasid märja põranda peal kõhuli liugu ning tegid muid trikke. Lahe.
Veepargist tagasi ning mingil hetkel oligi aeg kesklinna lõbustusiasutusi otsima minna. Jalutasin ringi ning ... mitte ühtegi. Mitte ühtegi viita isegi et mõni ööklubi kuskil pesitseks. Ja tegu on miljonilinnaga. Küsisin siis lõpuks ühe taksojuhi käest et mis ta asjast arvab? Arvas niipalju, et kuna on rannahooaeg veel käimas, siis on kõik klubid rannarajoonis Arkadia ning see on about seitse kilti lõuna suunas. Ja et Ibiza on kuumim klubi.
Egas midas, siis sinna.
Arkadia oli tüüpiline rannarajooni bulevard, mille ääres restoranid, mänguautomaadid, lasketiirud, valuutavahetused, suveniiri- ja igasuguse muu kräpi müüjad jne. jne. Ja klubid.
Suuremaid diskotekasid oli viis ja kolm neist väga tegijad. Itaka, Ibiza ja Western Club. Kaks esimest olid lahtise taeva all, kolmandal oli tantsupõranda peale present veetud mis teise õhtu äkilist padukahoogu silmas pidades polnudki ehk nii paha mõte olnud.
Itaka jättis kõige suursugusema mulje sest jäljendatud oli Vana-Rooma anfiteatri stiili ning grivnasid selle realiseerimisel polnud loetud. Paekivist tantsupõrand, sfinksid, sambad.
Odessa naised oma iluga on laialt tuntud, nii siin- kui sealpool Jerevani. Kuigi üldmäärast päris palju oli kolhoositare, leidus rohkelt ka maasikaid tordi peale. Tõsi, alati tuleb arvestada tõsiasjaga et kõik paremad naised on kinni ning pealiku pruuti krabama minnes võib pisikesi arusaamatusi tekkida. Ükskõik kui palju pruut ise ka silma ei pilgutaks... Aga ma rohkem ei peatuks sellel teemal.
Teisel õhtul oli Ibizas mingi modelliüritus, kus ilu tihedus ruutmeetri kohta oli suurim, millega ma oma elus kokku olen puutunud. Kuna algstaadiumis peale välklampide sähvimise muud ei toimunud ning keegi fotograafidest minu vastu suuremat huvi ei tundnud, läksin teisi klubisid kammima. Tagasi jõudes oli pidu täies hoos ning üks neeger laval lauluviit lõõritamas. Mõtlesin alguses et mingi kohalik Odessa neeger kuskilt Musta mere laevastikust, kui aga järgmist lugu kuulama jäin ning selleks osutus Love Is Gone, oli selge – David Guetta. Võikese inimese väikesed avastused.
Ok, aga aitab Odessast.
Liiklus ei meeldinud, linn ise meeldis, naised vägagi.