Koh Samui

Kuskil 640 km rongisõitu taga, jõudsin hommikul enne seitset Surat Thani linna. Hommik oli ilus ning päikseline ja temperatuur väga kõrge veel polnud. Kuigi olin endale tõotanud pärast talvel Venemaa rongis platskaardi peal veedetud ööd, et enam kunagi midagi sellist ette ei võta, kuna kuumus ning vähesest hügieenist lugupidavad naabrid tahtsid ära tappa, siis nüüdse öise vaguni kohta ei ütle ma midagi halba. Olgugi, et taaskord sai magatud ühisvaguni lavatsi peal, küll kaardina taga ning puhaste linade vahel, aitas mõistagi see et vagun oli konditsioneeriga. Siin on üks pilt eile vahetult pärast Bangkok`ist väljumist ja teine öisest vagunikoridorist. Siin on veel üks pilt alternatiivsest vagunist ehk istmetega ning avatud akendega variant, ei oska öelda, aga ehk siiski liiga ekstremistlik variant. Tõsi, eks hinnavahe oli päris suur, aga 668 bathi mind ka nii väga ei morjendanud.
Jaamas ootas siis vana mersu buss, mis seest nägi välja selline ning mis viis sadamasse, eeldatavasti nimega Donsak, aga võin eksida. Vahemaad ei oska öelda, aga kolistas ta kuskil poolteist tundi. Laev või siis praam täpsemalt, väljus peagi ning sõit Koh Samui saarele kestis taaskord poolteist tundi ehk kuskil üheteist ajal olime kohal. Siin on veel paar laevas tehtud pilti, esiteks pere ning teiseks läbi sumu paistvad saared.
Omaette teema on mõistagi nn. agentide teema. Neid liigub hulgaliselt seal, kus on turiste ning kus haiseb raha järgi. Mõistagi taksojuhid, tuk-tuk`i juhid on veelkord eraldi teema. Igal juhul, bussis tuli ka juurde vend, kes küsis, kas hotella on olemas, et tal oleks pakkuda. Jaatava vastuse peale palus näha broneeringut. Heitnud pilgu firmale, ütles et töötab selle heaks ( muidugi töötab ) ja pakkus siis transpordi-varianti saarel, kuna laev maabus läänerannikul ning mul oli vaja päästa idapoole, sest bungalow oli seal. Et nagu tema pakub 350ga mikrobussi kohta, samal ajal taksojuhid küsivad kuni 500. Maale tulles võtsin lahtise takso ning see kolistas selle pisut üle paarikümne kildi ülevalt äärt mööda 50 eest ära. Ma ei saanudki aru, kas muidu maksab 20 ning ma maksin tänu oma suurele kohvrile 50 või mida, sest Pattayal maksis sellise taksoga sõitmine 10. Tõsi, ka vahemaad olid väiksemad.
Igal juhul tõi ta mu kohale ning ma kolisin oma elamisse sisse.
Elamine ning selle jaoks tehtavad kulutused on ka eri teema. Ka siin oleks oleks leidnud toa, tõsi ilma kondita ning hommikusöögita ja peatänava ääres, arvan et kuskil 200 bathiga. Ma maksan praegu umbes 1000 öö eest ning olen rannas, mürast eemal. Vahelduseks ( eelmine nädal möödus täieliku peo tähe all ) ning akude laadimiseks on vägagi hea variant. Nagunii on järgmise viie päeva kavas saarega tutvumine, ujumine ning ehk ka jume parandamine, seega vägagi sobiv variant. Siin on paar pilti mu järgmise viie ööpäeva pesitsuspaigast.
Päeval käisin kastsin end meres ning peab ütlema, et saan aru küll, miks see saar ning kõrvalolev Koh Phangan niivõrd soositud on. Vesi on tõesti puhas ning liiv valge võrreldes Pattaya`ga, kus küll käisin ka ujumas, ent vesi oli rohekas ja rand ütleks ka mitte eriti puhas. Tõsi, nagu mitmel korral rõhutasin, see polegi sealse kuurorti põhitrumpe ning tullaks sinna hoopis muudel eesmärkidel.
Samas tingivad niivõrd ideaalilähedased ( kui turistide üleküllus välja jätta ) tingimused ka selle, et hinnatase on tunduvalt kõrgem, kui mu eelnevas peatuskohas.
Aga tundub, et siinne muu kontingent ongi väheke nõudlikum.
Homme võtan rolleri ning lähen saart avastama.