FIRST THINGS FIRST

Üks asi tuleb kohe selgeks teha. Räägitagu, mida tahes, aga Pattaya on lõbutsemiskoht. Mõni kindlasti kasutaks pisut krõbedamaidki väljendeid.
Seetõttu on imekspandav, miks tullakse siia koos naise/tüdruku/armukesega. Maailmas ning ka Thaimaal on palju ilusamaid kohti, kus koos olla. Meelelahutus on täiega suunatud meestele ning siiatuleku eesmärk, usun, on üldjuhul ikkagi üks.
Võib suureski mu ( ikka veel ) noore eluea arvele kanda, ent pole ma kuulnud, et keegi Vändrasse saelaudu veaks või Poola piiritust.
Enne reisi pisut taustatööd teinuna ja teada saanuna, et koht on pungil vene turistidest, olin valmistunud selleks. Tegelikkus, ütleksin, osutus küll pisut teiseks. Eile õhtul/öösel oleks piisanud ka saekaatrimehe, kasvõi sellesama Vändra oma, sõrmedest, loendamaks kokku armsa idanaabri esindajaid. Täna oli paarikesi küll rohkem liikvel, ent siiski mitte nemad ei anna valdavalt tooni.
Suurim esindatus on loomulikult briti nn. härrasmeestel, kes lisaks sellele, et ilmutavad elavat huvi Tallinna/Riia/Praha vanalinna arhidektuuri ning ajaloo vastu, paistab et tunnevad vastupandamatut kirge ka taimaa vana kaluriküla minevikus asetleidnud sündmuste analüüsimisele.
Ehk nagu ikka, kes ei tunne minevikku ...
Piisavalt palju hakkab silma ka turbanikandjaid.
Vastavalt siis ka baaride, pubide, restoranide jaotus. Enim brittidele suunatud pubisid, kus võib koduselt õlle libistamisele suurelt skriinilt jalkat vaadata ja kaasa röökida. Palju mõistagi kohalikke restorane, vähemal määral siis araabia kohti ning põhjamaade baare. Ütleksin, et pooljuhuslikult leidsin üles ka mõlemad soomlaste nn. stamp-paigad, ehk siis Ile ja Lasse baarid. Seal nad siis istusid katuse all diivanitel reas; paljakõhulised, ülekaalulised, keskeas pereisad ning kuulasid Eppu Normaali`t. Mikäs siinä, elämä on laiffia !!!
Vaevalt kellelegi on saladuseks see, et ühe teise Läänemere äärse riigi esindajad sarmelseigi baaris meiemeest kuulamas käivad. Selle kohta öeldakse eesti keeles vist kultuurivahendamine kohalikele.
Ühe esimese asjana otsisin üles ka väidetavalt esimese eesti baari Pattayal, mida omistab ning peab Tõnn Sarv, kohalikele tuntud ka Lu-lu`na, kellel on net`is oma blogi ning kelle tegemistel ma talvel ka silma peal hoidsin.
Mingil määral andis seda otsida, olgugi et kaardi pealt võis piirkonna suht kergelt ära fikseerida. Sama katuse all on lihtsalt arvukalt samasuguseid, äravahetamiseni sarnaseid kohti ning on suht õnneasi see õige leida, kui eelnevalt käinud pole. Aga lõpuks leidsin Superstari ka üles. Peab küll tunnistama, et kuigi see on põhitänava ehk Walking Street`i ääres, mingi eriline rahaauk see küll ei paista olevat. Vähemalt eile, üheteist ajal, oli seal suht nutune klientide osas. Siiski niipalju kõrvale ta jääb rahvavoolu liikumisest. Omanikku kahjuks eile kohal polnud, aga täna õhtuks pidi saabuma. Seega lähen täna uuele katsele.
Ok, ma olen tegelikult kaugel sellest, et võõrsil olles tuleks armsa kodumaa esindajaga suhelda lihtsalt tema rahvusliku päritolu tõttu , aga ikka on hea paar sõna vahetada ning mõnda asja küsida.
Populaarses postkasti rubriigis küsib Janis piirilinnast Valkast, et kuidas on lood seal saldejumsiga? Kas on piisavalt või tuleb omad tagavarad tulles kaasa võtta?
Njaa, raske kommenteerida. Arvan siiski, et peaks jätkuma ka suuremale söödikule.
Kui aga tulemas oled, võta mulle üks heeringasaba kaasa, hea lutsutada ju ...