Zenit - FK Nizdnyi Novgorod la. 2:1

Näidake inimest, kellel kiikse pole. Kõigil on.
Ma ei üritagi väita et oma reisiplaane tehes marsruuti jalgpallikalendri järgi paika panin ent võimalikke kattuvusi üritasin kokku sobitada.
Esialgsete plaanide kohaselt mõtlesin siinses provintsikeskuses peatudes külastada 9. augustil aset leidvat kohaliku Zenid´i ja Tomski Tom´i mõõduvõtmist, sest teadupärast katseb Tomski väravasuud Eesti rahvuskoondise puurivaht Pareiko ent siis mõtlesin ümber. Esiteks on Pareiko mänguvormi kohta vastukäivaid kuuldusi ning näiteks viimase liigamangu jättis ta vigastuse tõttu vahele. Teiseks poleks ma väga kaua saanud tribüünil Estonia karjuda enne kui pea jagu lühemaks tehtud oleks. Seega – üleüldise heaolu huvides valisin hoopis kolmapäevase Venemaa karikamängu Zenid´i ja Nizdnyi Novgorodi vahel. Kõrgliiga kuues, kahe aasta tagune meister Zenit ja esiliiga 11. kohal paiknev Novgorodi klubi.
Peterburi esindusstaadion pole väga suur arvestades linna enda mõõtmeid ning mahutab, ütleksin pelgalt 25 000 jalkahuvilist. Pileteid sai enne mängu kassast ning hind jäi 400 ja 1500 ruubli vahele, vastavalt siis fännisektorist alates kuni peatribüünini. Eesti keeles 140 – 520 EEKi.
Nagu arvata oli, OMONlastest staadioni ümbruses puudu polnud. Konkreetse mängu puhul võis tegu olla kerge ülereageeringuga, arvestades vastasmeeskonna arvestuslikku 100-150 pealist fännijõuku ent hoopis teine ooper on, kui külla sõidavad pealinna esindusklubid kellest näiteks AKSK pooldajatel on vägagi kurjakuulutav imidz.
Kolmest seadusesilmade kontrollist läbi ning avaneski staadioniovaal, mis millegi erilisega üllatada ei suutnud. Kolm suurt tablood ning sinist värvi fännisektor ( Zenidi värvid teadupärast sinine - valge – helesinine ), prozektoritel tõenäoliselt piisavalt lux´e.
Mäng ise oli ehk pisut rabe ning tasemevahet ja meeskonna koosseise arvesse võttes üllatavalt tasavägine. Külalismeeskonnale tuleb au anda sest peale kodumeeskonna juhtväravat 39. minutil ei vajutud ära vaid sitkelt võideldes löödi 82. minutil praktiliselt kogu mängu ainuke surmkindel võimalus viigiks. Et tegu oli karikamänguga kus võitja tuleb selgitada, läks asi lisaajale mil kodumeeskond sai 97. minutil oma ja koos sellega pääsu kaheksa hulka.
Selline mäng siis seekord.
Pildil kodumeeskonna värskeim täiendus selleks hooajaks Serie B´sse langenud Torino ridadest Alessandro Rosina peale avavärava löömist. Temaga tegin esmakordselt tutvust ning ühes sellega lahenes mu peas olnud üks kahest suurest müsteeriumist – nimelt kust Edgar & Vilja oma tütrele eesnime küll võtsid.
Kennedy mõrv ootab endiselt lahendamist.