Pealinn purgis

Paar viimast tähelepanekut Havannast enne teistesse linnadesse kolimist.
1. Reklaam puudub ning ma ei ütleks et see negatiivne on. Jääb rohkem ruumi arhidektuuri esilekerkimiseks, olgugi et selle esiletulemine oli paiguti äärmiselt trööstitu.
Ka ideoloogilist propagandat eriti silma ei hakanud. Mõned üksikud plakatid, mõned loosungid majaseintele veetuna aga sellega asi ka piirdub. Olgu igaüks Fidel-poisist mis meelt tahes, ent tema isikukultus on keelatud ( või siis vähemalt ei harrastata ). Hoopis üks teine mees on kultusobjektiks ning see pole muidugi keegi muu Ernesto ” Che ” Guevara. Lause ”Hasta la Victoria Siempre ” koos autori pildiga kaigub paljudelt suveniir T- särkidelt vastu ja mehega seotud tooted julgen arvata, annavad vähemalt pool turistidelt saadavast tulust.
2. Kuigi politseid on äärmiselt palju liikvel, on praktiliselt kõigi majade esimese korruse aknad trellitatud ja välisuks käib umbes viie lukuga kinni. Järelikult on põhjust või on olnud põhjust vastavateks abinõudeks.
Majadest veel niipalju et välisuks avaneb kohe elutuppa ning seda hoitakse kuni magamaminekuni lahti ehk tänaval kõndides saab hea ülevaate, kes mida täna õhtul põske pistab või mis programm ( riiklikke on neli ) parajasti telekast tuleb.
3. Kuigi majad on keskmiselt äärmiselt õnnetus seisus ning elektrijuhtmed veetud sedamoodi et iga euroopa elektrik saaks koheselt kreepsu, ei näinud ma mitte ühtegi tulekahju ega kuulnud kordagi sireenide huilgamist. Järelikult ongi ajutised asjad ( antud juhul suvaliselt ühendatud elektrijuhtmed ) siin ilmas need kõige kindlamad ja püsivamad.
4. Ja lõpuks kauaoodatud moerubriik.
Kuumade kuuba kuttide viimane moehüüe praegusel ajal on umbes taldrikusuurused püksirihmapandlad. T – särki kandes on muidu särk kulukate peal, aga eest ilusti pandla taga et see esile tuleks. Tuleb ja mitte vähe.