Pühapäevane spordirubriik

Jep, jep.
Elu läheb omasoodu ning on lilleline, kuniks õlut jätkub ...
Kirjutaks jõusaalist mõned read, mõned head ja mõned vead.
Kolm nädalat tagasi ( siin Brisbane`s sai eile viis nädalat täis ) vahetasin saali. Iseenesest oli ka eelmine ok, ent mõningad puudused olid ? masinad saalis olid keskmise koolisaali tasemel ning dushist tuli külma vett ning pidi koju sõitma end pesema. Odav ta muidugi oli, 30 AUD kuu ent hind pole sellise asja juures siiski kõige määravam.
Iseenesest käisin juba ennegi ka seda saali uudistamas, kuhu nüüd kolisin ent siis hirmutas ära hind, kuna tegu on nn. kinnise saaliga ehk pead alguses liikmeks astuma, aastamaksu maksma ning siis hakkad iganädalast abonomenti tasuma. Seda enam, et alguses polnud ju veel töökohtagi ning elamine oli ajutine ja tulevik oli üleüldse pisut tumedam. Kui aga need pisikesed probleemid lahendatud said, siis vahetasingi kohe parematesse tingimustesse.
Ja peab ütlema, et saal on parim, kus kunagi käinud olen, olgugi et ka Nummela`s elades käisin väga heas saalis viimased kolm aastat.
Siin on selle saali üldpilt õuest, mis siiski ei räägi kogu tõtt - tavaline laohoone.
Sees see-eest on kõik tasemel, alates sisenemisest, mis toimub liikmekaardiga läbi turvavärava, kuni saunadeni välja.
Siin on üks pilt kardio osakonnast, kus jooksumatte on paarkümmend, samapalju steppereid ning lisaks veel velodrenazööre ja sõude
ergomeetreid. Seina peal on 17 telekat ning sealt saab oma lemmikprogramme vaadata higistamise ajal.
Jõusaali pool on ka väga hea, kõik masinad on uued, firma Nautilus omad ning neid on rikkalikult. Mis on hea, et enamus masinaid on dubleeritud ehk kui rahvast rohkem on, siis pole vaja kellegi järgi oodata.
Teisel korrusel on kaks aeroobikasaali, üks aktiivaeroobikale ning teine jooga ning pilates`i harrastajatele. Lisaks on veel spinning`u saal velodrenazööridega, väga ufoliku kujundusega muide.
Mõistagi siis ka riietusruumid ning kaks sauna.
Liikmeid ning harrastajaid on piisavalt. Siin on sama tendents, mis paljudes muudeski saalides. Esmaspäeva õhtu on kõige vilkam, rahvas on ju nädalavahetusel rihma lõdvaks lasknud ja südametunnistus sunnib nädala alguses saali tulema. Kuni kolmapäevani on õhtuti päris palju huvilisi, siis muidugi huvi langeb ning laupäev-pühapäev on täitsa tühi ja saab ülimas rahus olla.
Paljudel liikmetel, eelkõige meeste osas, on näpud püsti. Käiakse end näitamas ning enamus ajast arendatakse peegli ees vestlust ise silmanurgast oma biitsepsit peegelpildist imetledes. Selliseid soenguid ning pärlikeesid, mis osadel meestel on, pole enne vastavas interjööris kohanud, näha on et enne saali tulekut on peegli ees aega kulutatud. Inimene peab ilus olema.
Ütleme nii et kuskil pooleks on saledate ning ülekaaluliste suhe ehk suhe on parem, mida tänavapilt arvata annaks. See pole minu otsustada ent ma pole eriti sellest aru saanud, kas on mõtet aastaid oma kehale nn. tagavarasid koguda ning siis suure innuga üritada päästa mis päästa annab ( uskuge mind, päästa ei anna, kui kõrvade vahel muutust ei toimu ). Kui ka nüüd, juba saalis käies, higistatakse seal mõned sajad kalorid välja ent koju jõudes ning nii väsinuna, nii väsinuna diivanile vajudes lastakse siinne keskmine, 300 gr sipsikott naha vahele ( sipside kalorisisaldust võib igaüks ise kontrollida ), siis muutus on vaevaline tulema julgen mina arvata. Lastagu jõusaali kõlaritest ükskõik kui palju reklaami et ? Kas sina tahaksid endale samasugust keha, kui Angelina Jolie`l või Brad Pitt`il? Kui jaa, siis pöördu meie personal trainer`i poole ning mõne nädalaga on muutusi näha ? või ? Meie personal trainer`i abiga kaotad kümneid kilosid lühikese ajaga ?, ma ütlen veelkord, muutus peab toimuma inimese peas.
Mõistagi tuleb au anda, et üleüldse üritatakse.
Soomes ja Nummelas olles hakkasin ka aeroobikat harrastama, justnimelt rängemaid tunde. Eks see teatav masohismi vorm ole, kui maksad sellele peale, et ennast piinata ent rahulduse ma sain ning võimsa sellise. Paljud harrastajad teavad Les Mills`i programme, mis on suht kallid saalipidajale kindlasti ent spetsialistide poolt läbi töötatud ning uuenevad teatud aja tagant. Nummelas elades käisin nii body combat`is , body pump`is kui eriti meelsasti armybic´is. Viimane oli rängim ning seda tundi juhendasid kaks treenerit ( tervitused Kristale ning Tiinale ), kuna üks ei jaksanud tervet tundi täiega ees teha. Ütleme nii, et tunnis oli palju elemente armeetreeningust, pausid olid 10 sek ning tempo metsik. Ma kaotasin keskmiselt poolteist kilo, kuigi jõin liitri vett ära ja kuskil 1200 kalorit selle tunniga ehk päris korralik mahv oli. Seda et mehed nõrgemad on, nägi ka seal, olin ainuke kes regulaarselt käis, ülejäänud ei pidanud vastu. Naisi seevastu oli ikka kümmekond osalist iga kord.
Läksin ka siin siis suure innuga kohe esimene päev body combat`isse ent ... Tõenäoliselt seetõttu et tunnis oli suuri inimesi palju, oli ka tempo vastav ehk suht uimane ja ei saanud eriti higigi lahti. Peale seda pole üheski käinud, võib-olla varsti üritan jälle.
Saunadest. Saunasid on kaks nagu ütlesin, soome saun ning auru oma. Need asutused on muide ühised, see on väheke imelik. Vastavalt siis ollakse seal ka riietega, mehed kas särgi ja shortsidega või pelgalt shortsidega ning naised kas särgi või rinnahoidja väel. Nagu ütlesin, alguses pisut imelik oli vaadata, kui vend tuli saalist, võttis jalanõud jalast ning otse riietega lavale, aga nüüd olen juba harjunud. Osad koomikud muide käivad trenni vahepeal saunas, astuvad täisvarustuses ( riided, jalanõud, mõnel müts ) sisse, istuvad mõned minutid ning trenni tagasi ... Loogika pole kunagi mu tugevamaid külgi olnud ...
Segasaunas on mõistagi ka enne piisavalt käidud ent siis on suunitlus pisut teine olnud ning osalistel riideid vähem et mitte öelda kehakatted üleüldse puudunud. Aga harjub ka praeguse situatsiooniga. Eile näiteks olin koos viie naisega saunas ning kehakaalu järgi meid kuute reastades oleksin ma oma diletandi silmaga ennast oma praeguse 102 kiloga kohtadele neljandast kuuendani pannud. Aga nagu näha, elus olen.
Soome saunas on muide ehtne soome ahi firmalt SAWO ehk kummardused omanikele, et pole odavat hiina bursuikat hankinud.
On mõistagi naiivne arvata, et kui tänavapildis kauneid naisi märgata pole, et nad siis kõik saalidesse koondunud on. Ei ole. Üksainus ( kogu Austaalias viibimise vältel kokku teine kohalik naine ) on olnud ok, ülejäänud ... Või noh, mis on ilu? Muidugi ? ilu on vaataja silmades da-da, da-da ... Kui öeldakse, et sada kilo, mehe ilu, kas võrdõiguslikkuse printsiipi arvestades tuleks ka naistele vastavat määratlust kohandada? Või on selleks 90 kilo? 87,2?
Kas 160 cm ja 80 kilosel michelin`i tüdrukul on pelgalt kumerusi kehal? Kas kõndiv mäktoonaldsi reklaam Mctüdruk on pelgalt tervisest pakatav naerusuine rõõmupall?
Mina ei tea seda.
Maksmisest. Alguses nagu ütlesin, kohutas hind ära, seda enam et lähiplaanidest selgust polnud. Liikmemaksu taheti 145 AUD ning peale seda oleks olnud 17 AUD nädal. Kolm nädalat tagasi oli aga mingi kampaania ning sai liituda ilma liitumismaksuta ning esimene kuu oli tasuta ( narkaritele on teadupärast ikka ju esimene doos tasuta ) ja peale seda hakkan seda 17 dollarit nädalas maksma. Ausalt öeldes mina ei tea, kuidas nad end ära majandavad sellise hinna juures, arvestades, et personali on ka piisavalt ning liikmeid nii väga ülearupalju ka pole. Mõni aeg tagasi lugesin Päevalehest, et Tallinna saalid tõstavad pärast ümberehitust jõudsalt hindu ning 1000 krooniga kuus paeb vähemalt arvestama, kui harrastada soovid. Ma pole küll kõigis Linna saalides käinud ( näiteks Status Club`is on käimata ) ent käidutele siinne saal nii väga küll alla ei jää. Arvestada tuleb ju seda, et saad kogu paketi selle raha eest ehk saal, aeroobika ning spinning üheskoos.
Soomes maksin 12 eurot nädala eest, samamoodi piiramatu saalikasutus, aeroobika, spinning ning tasuta solaarium. Pluss tasuta sõpru kogu eluks.
On see 17 AUD palju või vähe, võib igaüks ise arvutada. Kui ma kasutan oma iganädalasest netosissetulekust enda kehaliseks arendamiseks kuskil kaks ja pool protsenti, on seda palju või vähe. Suur pakk ( 50 suitsu ) sigarette maksab AUD 17.52 poes. Ok, mul jääb nüüd küll iga päev seitse koni tõmbamata ent tuleb kuidagi hakkama saada.
Nüüd ongi palve, et kes siiapoole tulemas on, tooge palun salasuitsu kaasa.
Kogusel vahet pole.
Et tegu on kinnise saaliga ning privaatsust hinnatakse, siis ei tahetud alguses üleüldse sees pilti teha lubada seda enam liikmetest.
Lõpuks siiski õnnestus ka ühest treenijast teha.