Täiesti müstiline, aga nädal saab täis ...

Tuleb ausalt tunnistada ent siia saabudes ma ei uskunud et kualalumpurid teen. Ehk siis ka Malaysia pealinna läksin mõneks ööks ent sellele järgnes järgmine ning järgmine ja siiamaani on Kuala Lumpur mu lemmiklinn.
Siinse city`ga on samamoodi.
Mingi seletamatu aura hoiab siin kinni ning ei tahagi lahkuda:
- temperatuur on ideaalne
- linn pole liiga suur – kõik on lähedal
- linn on moderne – võrreldes muude kesk-ameerika pealinnade ning nende latiinoliku kaosega
- inimesed on sõbralikud
- naised on ilusad
Iseenesest mitte midagi mõistlikku siin tehtud ei tule, lihtsalt ringi loivatud ent ma olen seda ennegi enda puhul tähele pannud et pigem veedan ma oma puhkusenädala kuskil linnas kui rannaliival liha praadides. Linnas on tegevustrajektoor suurem, rannal ei pääse pühast kolmainsusest, hotella – restoran – ööklubi, välja ning liigud selles kolmnurgas. Tõsi, praeguse reisi puhul puhkusenädalast on pisut kohatu rääkida.
Nädalalõpu jooksul oleme kambaga ka pea kõik suuremad ööklubid läbi käinud. Iseenesest eks teised hostellielanikud mõjutavad ka kohanemist, kuigi mitte märgatavalt. Siin on päris palju iisraelisi ning sakslasi, sekka mõni ameerikamaallane. Viimast esindab näiteks 56-aastane erusõjaväelane, kes tuli siia ühe naise pärast. Ütles et naine on mõistatuslik ning raskesti arusaadav mille peale ma ütlesin et kas sa mees oled mõnda teistsugust üldse elusees kohanud ??? Tema et see 45-aastane on kohe eriti.
Iisraeli esindajad on muidugi klass omaette. Põhimõtteliselt kõik nad lähevad peale sõjaväeteenistust laia maailma rändama ent mida muud sa teha oskadki kui kolm aastat oled sõdurileiba maitsnud ? See on ikka täielik müstika, mõtlen see kolm aastat püssi all.
Iisraelaste seas oli paar vene poissi ka endisest Põhja – Osseetia`st, kes 15 aastat tagasi kodumaad vahetasid ent emakeelt kodus igapäevaselt kasutavad.
Ööklubidest niipalju et ükspäev käisime Paul van Dyik`i kontserdil ning muudel päevadel teiste seas on sellised kohad läbi käidud nagu Moods, Mystic ning tõusikluse üks lipulaevadest – Guru. Viimane väga hull polnudki oma ” näpud püsti ” mentaliteedi poolest ent ega midagi väga roosat ka polnud.
Igal õhtul kui ma ümber nurga asuvasse 24h lahti olevasse marketisse salatit ostma lähen, tuleb mu juurde kiilanev, neljakümnendates mees ning naerulsui pistab käe pihku: Evening, Mister, maybe cocaine, maybe marijuana ?
Ja iga kord peab ta pettuma ent küsida ju tasub sest mine tea, järsku sel mistril läheb üks õhtu ta tooteid siiski vaja.
Ma jään alatiseks naerulsui mäletama seda 2008. aasta esimest nädalat.