31 detsember 2007

Uus pealinn



San Jose`sse saabusin peale seitsmetunnist bussisõitu mis lisaks muudele elamustele pakkus ka rekkaavariist tingitud pooleteisetunnise liiklusummiku.
Bussijaamas vihma sadas ning kraade oli kahekümne ligi, peale mind vaid üks sakslasest rändur shortsidega. Kuna olime sõidu ajal päris pikalt mägedest üles roninud ning sellega seoses merepinnast tunduvalt kõrgemal, siis oli oodatagi temperatuuri alanemist ent kakskümmend oli ikkagi vähe.
Ghettovenna takso, milleks oli Hyndai oma punases värvuses, oli ka paremaid päevi näinud. Musta mehe auto esiklaasil oli vaid üks, juhipoolne, kojapühkija ja signaaliandmiseks pidi rooli keskel olevad kaks juhet teineteisega ühendama. Viimast operatsiooni, nagu kesk-ameerikas kohane, tuli tihedalt läbi viia. Uudsuseks siinses taksos oli taksomeeter sest siiamaani, kõigis eelnevates riikides, olid kõik sõidud eelneva kokkuleppe kaudu toimunud.
Hostel väga hea ning peremees-perenaine äärmiselt sümpaatsed. Kui kellelgi tulevikus on vaja soodsat ööbimispaika, siis Kabata Hostel on tõsiseltvõetav variant.
Olen nüüd paar päeva linnaga tutvunud ning lihtsalt niisama ringi jalutanud ning kuigi suuremad turismimagnetid puuduvad, olen kohanenud hästi. Pisut üle poolemiljonilise elanikkonnaga pealinnas on tempo mõõdukas ning kiirustamist vähe. Viimane kehtib ka kogu riigi kohta.
Eile õhtul läks korda kohalikega tutvuda ning koos õhtut veeta. Viimane tähendas seda et istusime ning jõime õlut ühes baaris kus suurelt skriinilt tuli reegliteta võitlust ning mida kõik, nii mehed kui naised ettekandjateni välja, suure kaasaelamisega jälgisid.
Kohalike noorte kohta peab ütlema, et nad on äärmiselt haritud, laia silmaringiga ning head inglise keelt rääkivad. Emotsionaalsus ning naerusuu olid tõenäoliselt nii loomusest kui tarvitatud õllemäärast tingitud. Sama pundiga veedan suure tõenäosusega ka oma selle aasta viimased ning järgmise aasta esimesed minutid, sest kuigi kaalusin vahepeal ka Panama`sse siirdumist, jään siiski siia veel paariks ööks.
Naaberriik las ootab oma järge ning Panama City`sse sõidan tõenäoliselt uue aasta esimesel päeval.
Costa – Rica riigina on kallim, kui eelnevad aga tingitud on see eelkõige sellest, et demokraatia on siinses riigis juba pea 50 aastat kestnud võrreldes rahutute põhjanaabritega.
Järgmine kord kirjutan maast endast pikemalt.
Nüüd side lõpp.