Havana avastamine

Vahetasin siis lennujaamas natuke raha ning läksin välja et linna sõita.
Fakt on see, et lennujaamast linna mingeid busse ei lähe ning 25 km vahemaad arvestades mingit muud varianti, kui takso võtta, pole. Taksodest olin enne lugenud et hind mida alguses küsitakse, on 20 CUC. Kuubamaa, nagu ka paljud muud maad, on aga sellised, kus esimene hind pole päris kindlasti see, mida maksma peaks. Ehk antud näite puhul on mõistlik taks 15 linna ning 12 linnast lennujaama.
Nii ka oli. Küsides hinda, öeldi 20. Tegin oi-issand-kui-kõrge-hind näo ning pakkusin 15. Siis tegi taksojuht näo nagu tahaks ma ta pere nälga jätta ja ei. Tegin siis asja järgmise juurde ning sohver leebus ja sõit võis alata.
Rääkisin siin ennist ööbimisvõimalustest ning kodumajutusest, casa particular`ist.
Ka nende hindadega olin enne ennast kurssi viinud ning üldjuhul on taksid 25 CUC ( 300 krooni ) Havannas ning 15 – 20 CUC ( 180 – 240 kõrri ) mujal.
Lennujaamas küsisin siis infoletis ametniku käest, et kas tal pole midagi pakkuda. Juhuslikult mõistagi oli ning andis mulle kaardi koos kesklinna aadressiga kaasa. Vend ise oli kunagi Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudis tudeerinud ning kuuldes kust ma pärit olen hakkas rõõmsalt vene keelt purssima.
Selle aadressiga alustasime siis taksosõitu kesklinna poole ning ca poole tunni pärast, peale pisikest otsimist, olimegi kohal.
Taksojuhil oli 13593 km läbisõiduga tutikas pezoo 307 ning sellega ta oli mõistagi kunn liikluskeerises. Ka sellest olin enne lugenud, et siin sõidetakse olude sunnil kõikvõimalike asjadega alates 50ndate ameerika raudadest ladadeni välja. Üks asi on aga lugeda, teine ise konkreetselt oma silmaga asja näha.
Tõeline retro, aastat 30 kindlasti tagasi. Ameerika rauad iseenesest on muidugi atraktiivsed. Laiad, V8 kapoti all ning mõnel vennal Wild Cruiser kirjadega rehvid all, lastakse jorinal linna vahel.
Leidsime siis mu uue kodu üles ning näidati tuba ette. Lahe. Ruute pole küll rohkem kui 30, aga laed on 5 m kõrgused ning konditsineer, külmkapp olemas. Lisaks oma vanni – ja söögituba. Võtsin kolmeks ööks ning maksin 75 CUC.
Keskuse enda kohta tuleb aga seda öelda, et pimedas siia jõudes olin küll pisut hämmingus, sest väljanägemine oli justnagu oleks pommitamine äsja lõppenud. Kopli liinid on Tiskre siinse keskusega võrreldes.
Kuna kell oli vähe hetkel kui asjad korda sain, siis otsustasin siiski linnaga tutvuma minna. Kuigi karta polnud midagi, poleks ma ise enda elu peale palju panustanud. Tegelikkuses oli olukord muidugi roosilisem ning olgugi et poolpimedatel tänavatel suurte neegrite vahel ringi liikusin, midagi kriminaalset ei sündinud. Ei ühelt, ega ka teiselt poolt.
Käisin vahetasin raha juurde ning seda õnnestus teha vaid ühes kohas, mille kohalik nimi on cadeca. Peale seda saab mõistagi pankadeski vahetada ent neid teab mis mitu siin pole. Ka sularahaautomaate on ca. 7 kogu linnas ainult silma hakanud. Mõistagi, kui kuupalk on 20 USD, siis pole neid eriti vajagi.
Raha vahetatud, jalutasin siis niisama ringi ning uudistasin suurlinna atmosfääri. Eks valge turist on lüpsilehm siingi, sellest ei saa ei üle ega ümbergi. Põhilised tülitajad on sigari - , rummi – ning marijuana müüjad. Naisi ka veel pisut juurde.
” Hola, amigo ” võib mitut asja tähendada, aga eelkõige tüürib vestlus ikkagi sinna, et uuel tänavatuttaval on parimad sigarid oma euroopa sõbra jaoks varutud ning superhinnaga, mõistagi. Ja ega kvaliteetne rumm`gi saa ostmata jätta.
Teine grupil vendadest on meelelahutuses käpp sees. Olen vähem kui ööpäeva linnas elanuna tähendanud ühte asja – siin on praktiliselt kõik kõigi sugulased ning üheskoos omistatakse klubisid. Kuna turisti nägu reedab ilmselget pöörast huvi kuuba muusika vastu, siis küsitakse et kuidas Buena Vista Social Club`i film on meeldinud ning sealsete vanameeste orkester. Juhul kui vastuseks on positiivne reageering, esitletakse ennast klubiomanikuna, kus see film ( osaliselt ) filmiti. Või äärmisel juhul omistab pere seda klubi.
Ma ei ütle, mulle tegelikult meeldib vägagi kõne all olev muusika ning oman paari plaatigi eespoolmainitud bändi muusikaga ent ... Kui konkreetse klubi omistajaid olen ilma liialdamata juba ca 15 kohanud eri poolel linna ning teisel 20 vennal on pere kaudu sidemed, siis mu loogika hakkab juba tõrkuma.
Peamiselt tuleb klubiomaniku poolt ettepanek väiksele dringile tema klubisse minna ning muusikat nautima.
Teine on siis sigarimüüjad.
Varahommikul kui käisin linna pildistamas, leidsin taaskord uue ” tuttava ”, kes suure inimsuhtespetsialistina pani mu skandinaavlase päritolu paika ning küsis mis maast olen. Ütlesin Norrast. Mida teen? Ütlesin et püüan kala suurema osa ajast, aga nüüd tulin natukeseks reisima, et kalahaisu kätelt eemale peletada. Andsin talle siis käsi nuusutada ja ta veendus ka ise selles, et asjad päris korras pole.
Ning et tal oleks minu jaoks ekstra häid sigareid, kuna ma juba kord puhkusele olen saabunud. Tänan, ei ning läksin edasi. Natuke aega jooksin kaasa ent siis jäi maha.
Päeval, uuesti linnas jalutades ja pilte tehes jäin keskpäevases leitsakus pargipingile istuma ning kaarti uurima.

” Oooo, kalamees, Norrast ” kuulsin tuttavat häält külje pealt lähenemas.
Ma et bingo !!!
” Noh, kuidas linn meeldib, kuidas arhidektuur, inimesed ? ”
” Kõik on viimase peal, meeldib väga ”
” Kuhu minemas oled ? Näen et uurid kaarti. ”
” Maeitea, läheks käiks sadama kandis ära ... ”
” Mul on ka täna vaba päev, jalutan niisama ”
” Miks sul siis vaba on, täna veel teisipäevgi ? ”
” Ah, kord nädalas peab ka puhkama, ei jaksa kogu aeg tööd teha ”
” Aa, ok. ”
” Kuule, aga mul oleks sulle sigareid pakkuda, saaksid erihinnaga ”
” Ei ”
” Rummi ? ”
” Ei ”
” Tüdrukud ? Kaunid latiinod, süda jääb seisma. ”
” Ei ”
” Lähme teeme siis ühed mojitod, ainult 1 CUC tükk ”
” Ma lähen nüüd sadamat uudistama. Sa jaluta, sul on vaba päev ”
” Kuule, kui aga ümber mõtled, siis tead kust kaupa saada ”
” Muidugi tean. Adios ”

Linn ise on super. Inimeste, atmosfääri, arhidektuuri poolest on mu linnade top – 5s juba ümberkorraldused toimunud ning Havana on uustulnukana koha sisse võtnud. Nende müügimeestega lihtsalt peab leppima, nad kuuluvad siia samamoodi, nagu ameerika rauad või toidusedelid. Eelkõige teevad nad ju oma tööd ning see et neid tänavad täis on, tähendab ainult ühte – kliente piisab.
Siin Havana, teisipäev, + 29 ja päike selgest taevast.