Teised meist, meie neist

Osadel õnneotsijatel, kellega reisi jooksul kokku olen puutunud, on samuti netis omad päevikud, mida olen aeg-ajalt ka lugenud. Mingil määral puhtinimlikust uudishimust, mingil määral veendumaks, et ise on tulnud õigeid otsuseid tehtud. Või valesid.
Kaks soome tüdrukut, kellega Singapuris paar päeva ringi guljaitasime, on praeguseni Darwin`is, kuhu nad ka alguses lendasid.
Hanna leidis endale sealt mingi iiri poldi, kellega vist elavad koos ning ta töötab viimaste andmete järgi kuskil autopesulas. Sanna seevastu rändas juba korraks Bangkok`i tagasi ning elas seal kuu aega, sest tuttavad olid seal peatumas. Nüüdseks on tagasi ning üritab taaskord tööd leida.
Oma reisipäevikutes nendivad nad sama asja, mida isegi olen märganud, et plaanid mis alguses tehtud said, on muutunud. Nad olid alguses seda meelt, et Darwin`is peatumine on vaheetapp ning sealt suunduvad õige pea lõuna poole. Sellest on nüüd juba kolm kuud. Ka mina olin seda meelt, et kuhugi kauemaks pidama ei jää ning kes blogi lugenud on, teab, et alguses töö- ja elukohad vaheldusidki suht tihedalt. Elu omas karmuses siiski paneb prioriteedid paika ning mingil hetkel taipad, et peata ringijooksmine ei ole tingimata see kõige õigem lahendus. Sellest räägin ma aga edaspidi.
Kaks eesti naist, kellega alguses siin Brisbanes kohtusin ja läbi käisin ja enam ei käi ( kõigiga ei pea lihtsalt suhtlema ), on ka viimasel ajal paar muuvi teinud nende reisipäevikust lähtudes. Paar nädalat tagasi lahkusid nad siit ehteestlaslikult mõnda meest paika pannes ning näpud püsti steitmendiga, et paigalseis on tagasiminek ning nemad lähevad maaeluga tutvuma. Nojah. Kes soovib, võib ise lugeda, kuidas rikkalikud tomatisaagid on veelgi nende poolt korjamata ja kuidas kiirkorras tehti kammpäkk tsivilisatsiooni, jutt ise on siin.
Üritavad nad asja naljana serveerida, paraku neid mingil määral tundes ja ise pea samasugust pornograafiat kogenuna väidan, et see on pigem naer läbi pisarate ning huumor on viimane asi, mis sellises situatsioonis meeli erksana hoiab. Ent oma arusaamu kogu asjast serveerin millalgi hiljem.
Plaanid olid ka mul alguses teised ent elu on karmim, kui oodata oskasin. Vähemalt selles suhtes olen rahul, et oskan praegust tegelikult kuratlikult head elu hinnata.
Täitunud on soovid täielikult austraaliakeelses keskkonnas elada ning näha kohalikku elu seestpoolt, eemaldades näolt selle faking kiipsmailingu, mis igalt poolt vastu särab. Näha, kas on kõik ikka niivõrd iisi või on ka siinsetel elanikel omad väiksed veidrused ning ebakõlad.
Pühapäeval oli muide kohalik isadepäev ning eeldan, et kuna ühtegi kõnet ega kaarti mulle ei tulnud, siis möödus aasta taaskord sellel rindel õnnelikult. Riskibisnes, saage aru ...