Turisti kustumine

Kolmas päev algas sellega, et ei olnudki mingeid plaane.
Peale hommikusööki istusin toas ning uurisin kaarti, kuhupoole minema hakata.
Enam-vähem suuna paika saanuna, otsustasin, et panen õige turisti moodi lühikeste varrukatega pluusi ning caprid. Mis oli viga. Käinuna kvartali, avastasin, et nendega hakkab päris kindlasti palav ja läksin hotelli tagasi. Vahetasin tuttavlikuma maika ning shortside vastu. Mis oli taaskord viga ( sellest hiljem ).
Kaardi pealt nägi ära, kus jõetaksode peatused on ning kuna ühe skaitreini lõpp-peatuses oli just üks, siis sõitsin sinna. Mõistagi juhuslikult oli seal nn.turispunkte, kes agaralt kanali/jõe/templite jms retki korraldavad ning müüvad. Ühte astusin sisse ning peale pisikest vestlust sain 3,5 tunnise, ühendatud retke, teadagi, päevahinnaga.
Saatjaks giid ning kaasreisijateks üks hollandi paar.
Retk ise koosnes pikast kanalisõidust, Grand Palace ehk siis Suur Palee, mis on läbi aegade olnud Tai kuningate residentsiks, veel ühest templist ning lilleturust. Ok.
Vahemärkusena niipalju, et ma ei tea, kas Bangkok`is on 400 budistlikku templit või rohkem, fakt on see, et neid igal juhul on ning mitte vähe. Ning ( eeldusel, et sain asjast taaskord õieti aru ) uue-aasta esimesel päeval on kohalikel kombeks käia üheksas ( üheksa on õnnenumber ) templis palvetamas, sest siis pidi taas õnne olema.
Kanas sõites sai pisut aimu ka nn. kanalielanike elust-olust. Sellised need elamised siis olid - siin ja siin. Vahel mahtus mõistagi säravaid templeid. Selliste elamiste hinnast ei osanud ka giid midagi väga tarka kosta, või ei tahtnud kosta. Igal juhul, kellel huvi, siis mõned vabad krundid paistsid olema. Seepärast ei oskagi öelda, palju krundiruudu eest välja käia tuleks.Kel huvi, siis plussiks nagu ikka, arenev piirkond, transport lähedal ning odav; väikesed ( ütleks olematud ) küttekulud ning naeratavad naabrid. Koolide, lasteaia ning bussipeatuse lähedusest aimu pole.
Kanal keereldud, jõudsime Suure Palee juurde ning seal selguski mu tehtud viga. Kuna õlad ning põlved olid paljad, sain sealt L-suuruses pluusi ning tumedad, paksud püksid. Ja väljas näitas termomeeter kahekohalist arvu, mille esimene number oli arvatavasti neli. Ning kuna see ringkäik seal paleekompleksis kestis kuskil poolteist tundi, sest rahvast - nii kohalikke, kui ka turistihorde oli palju, siis julgen väita, oleks see kõvemagi mehe ära nullinud.
Igal juhul, minust pigistas mahlad välja. Teistes, kahes sihtkohas polnud selliseid abinõusid vaja ning sai omade riietega olla ning oli ehk sellevõrra kergem kuumusega võidelda. Lilleturg iseenesest oli kaunis ja rikkalik, eriti palju oli lootusekimpe esil, ehk siis lill, mis puhkeb õide öösel, kui ma midagi tean.
Igal juhul, kavandatud kolme ja poole tunnine retk venis viietunniseks ning lahkuminnes terendas mu silme ees ainult üks asi - hotelli bassein. Siiski, skaitreini peatuses maha tulle otsustasin käia ära väidetavalt Kagu - Aasia suurimas veemaailmas ehk Siam Ocean World`is. Suur ning rikkalik oli see tõesti ning aeg möödus seal lennates.
Ja lõpuks ometi olin basseinis. Ning häbi tunnistada, aga kuskil kell pool kümme läksid luugid kinni. Ja hommikuni välja. Niimoodi edasi jätkates saab mu öölooma maine tõsise löögi igal juhul.