Kolmandik ( ? ) oldud

Täna saab täpselt neli kuud hetkest, mil esimest korda selle mandri peale oma jalajälje jätsin ehk siis idee poolest võimalikust aastasest siinolemisest on kolmandik kasutatud.
Fakt on ainult see, et üha enam hakkab tunduma, et olen neli kuud liiga kaua siin peatunud. Kes on ( rohkem ) reisinud, teab et mõne kohaga saab touch`i, mõnega ei. Samamoodi on ju inimestega, kõigiga ei saa mitte kunagi klappi olema, kui just inimene ise mingi tuulelipp pole. Ei ole mõtet end petta ning ette kujutada asju, mis mitte kunagi ei õnnestu ning seepärast on parem ka enda vastu aus olla ning reaalselt olukorda hinnata.
Kui ma saaksin aega tagasi keerata ning uuesti otsustada, kas tulla siia või sõita hoopis Ruhnu saarele, siis teeksin ikka samamoodi, sest iga maa on avastamist väärt.
Hoopis rohkem kahetseks pärast pensionipõlves kiiktoolil kiikudes ja ( pensioni )sambaid kokku ja lahku liites, et osad asjad elus tegemata jäid.
Eks inimestel, kes WHVga siia saabuvad on erinevad eesmärgid. Kes tuleb siia selleks et valdavalt sakslaste ning prantslastega koos olla ning mingit ühinenud euroopat endale ette kujutada, kes tuleb siia selleks et känguru mune imetleda,kes soovib vombatiga kuskil savannis joint`i imeda, kes selleks et õppida tundma maad, kultuuri, kohalikke inimesi. Et keegi mu loodusõpetuse õpetajale nüüd vett peale tõmbama ei kiirustaks, siis känguru munade all mõtlesin isaslooma jalgevahel peituvaid moodustisi, mitte paljunemisprotsessi üht osa munadest koorumise näol.
Paljud veedavad siin kogu aasta elades erinevates (töö)hostellides ning veetes nn. mõnusalt aega. Ok, loomulikult, ainult et reaalselt kohaliku eluga siis nii väga kokku ei puutu. Samas, paljudele see ikka eesmärk omaette on. Kui oled kahekümnene, nagu enamus rändajaid siin on ja just koduseinte vahelt välja saanud, siis on kuulge muid huvisid, kui kultuuri tundmaõppimine.
Ma olen algusest peale soovinud kohalike keskel elada ning seeläbi näha elu seestpoolt ja saada ettekujutus nn. Suurest Pildist. Et tõepoolest, kas kõik on niivõrd fain ning iisi või on kesta all siiski midagi muud peidus ja tegelikkuses polegi elustiil nii väga easygoing nagu nad isegi reklaamida armastavad.
Mina ütlen, et siin pole suuremat iisidust, kui mistahes teises riigis. Minu arvates on siin endise koloniaalmaana veelgi suuresti tunda emamaa konservatiivsust, mis teinekord enam isegi naerma ei aja. Veendumaks selles tulebki see endal läbi teha, mitte kuulata teiste muljetamist. Paljudel on ju kombeks peale kuskil veedetud perioodi välja käia selline steitment, et see justnagu oli selle inimese parim eluperiood, jättes teinekord osad asjad ainult enda teada. Iseenesest väitena on see ju täielik nonsenss ehk elada tuleks ju nii, et iga päev on teisest parem ent see on juba pikem jutt. Seega, kui ka mina hakkan kuskil purjus peaga kõvasti tõestama et siinveedetud kuud olid mu elu fantastilisemad, paluks mind maa peale tagasi tuua.
Võib-olla on põhjuseks mu enda pisut boheemlaslik ning hulkurlik eluviis ning ellusuhtumine ent kuidagi nööri mööda tunduvad siin asjad käivat. Võimalik, et olen valede inimestega kokku puutunud ning valesti elanud. Võimalik.
Samas, keegi ei sunni ju siin vägisi olema ja ma olengi endale valmis mõelnud, et hetkel kui kõrvadest suits tõusma hakkab, tõuseb lennuk õhku ning maandub Bali saarel. Seal otsin endale sobiva võrkkiige ning asun arutlema elu mõtte ning muude äärmiselt lihtsate küsimuste üle.

PS. Viimase aja kõige iisim vend oli siiski paari päeva tagune policeman, kes õnnetule turistile trahvi väänama ei hakanud, vaid lõpuks hoopis femma kätte lõi ja meeldivat reisi soovis.

Policeman

Eilne jalkamäng läks siis nagu läks. Korduskohtumine on mõistagi veel ees ent peab ikka ülim joppamine olema, kui mõeldakse edasi saada.
Taustaks tänasele jutule pean seda ütlema, et siin on iga osariigi autode numbritel selle konkreetse osariigi tunnuslause. Ehk sama siis eesti keeles - autonumbrite all ääres on lause, mis kujutab ehk kõige rohkem seda osariiki ning koos sellega on siis ka näha, kuskohas auto on registreeritud. Näiteks praegusel osariigil on Queensland - Sunshine State, Victoria osariigil oli mäletamist mööda Victoria - The Place To Be ja mul South Australia osariigist ostetuna SA - The Festival State.
Tulen täna töölt ( nagu öelnud olen, vahemaa kuskil 6 km ) ja poole maa peal sõitsin ikka suhteliselt tumeroosa foori alt läbi nagu siin ikka kombeks. Ainult et mina olin viimane rivis kes veel läbi lipsas. Paar ristmikku edasi oli vaja paremale pöörata ning rohelist oodates nägin peeglist, et politsei motikas on mu taga. Keerasin ära ja see pani kohe peale pööret vilkurid peale. Bingo!!!
Tuli siis ukse juurde ja:

* vaatasin, sul pole turvavöö kinni ...
* nojah, hakkasin just sõitma, töölt tulen ...
* aga muidu vöö vunksib? mingit takistust selle kasutamisele pole?
* eiii, töötab küll
* siin tuleb ikka vöö kinnitada liikvele minnes
* nojah, hajameelsusest unustasin kuidagi
* ok, sul load on?
* jah, siin
* soome load? ma kuulsin jah et kuidagi imelik aktsent. oled auto SA ostnud?
* jah, alustasin Adelaide`st, nüüd olen siia jõudnud
* kaua siin oled olnud?
* mõned kuud
* ok, aga ma pean sulle siiski trahvi tegema
* palju see siis on?
* 225 dollarit
* 225 dollarit???
* jah, see on alammäär. seda on päris palju
* seda on päris palju tõesti
* aga ok, pääsed praegu minema, kui lubad edaspidi vööd kasutada.
* jah, luban hoolsam olla
* ok, naudi oma ülejäänud reisi ja ole siis hoolsam

Ja et lubadus on lubadus, siis ongi üks turvavöö kasutaja Austraalia teedel juures.

FC Levadia - Newcastle FC

Neljapäevase suure mängu eel paar sõna taaskord vutist.
Ma olen viimase kümnendi olnud Levadia fänn, nii siis kui nime ees oli Maardu, kui ka peale seda perioodi. Kes veel aru pole saanud, siis eestlased lihtsalt ei oska seda mängu mängida. Mingil määral jääb kõrvade vahelt puudu, mingil määral on saatuslikuks saanud vale treenerivalik. Kiired pallimängud ( R.I.P. eesti korvpall ) lihtsalt ei sobi maarjamaalase aeglase mõtlemisega. Muidugi, me ju tulime 91.aastal kossus liidu meistriks jne. Jah, ka Lõvid olid kõvad Ubakivi käe all. See aga näitabki seda, et on tarvis tugevat ning autoriteetset treenerit, mitte mingeid hollandi maakooli juuniori omi rahvusmeeskonna etteotsa. Niikaua, kuni sellest aru ei saada, jääb ainsaks lohutuseks Operi väravat Venemaa vastu jälle ja jälle korrata. 17 punkti valiksarjas oli hea nali, ainult et mõned võisid ju ka tõsiselt seda huumorit võtta.
Aga rääkima pidin Levadiast.
Kuigi tegu pole enam puhtalt vene meeskonnaga, on mõjutused endiselt suured, slaavi temperamendiga on sel aastal eestis puhas töö tehtud ning ka eurosarjas lõpuks ometi suure väljakutseni jõutud.
Newcastle on nime poolest kõva muidugi ja ka mängijate nimekiri suht esinduslik. See on aga asi, mille ees kunagi ei tasuks aukartust tunda ja usun et Rüütli kogenud treenerina suudab meestesse eneseusku süstida. Arvestama peab ju eelkõige seda, et Inglise Liiga alles algas ning mõne vooruga ideaalset üksteisemõistmist pole veel saavutatud. Veelgi enam, Newcastle tuleb Tallinna hõlmad valla, rääkigu treener kuipalju tahes hooaja tähtsamast mängust ja tugevast vastasest. Mängijad tulevad ikka perifeeriasse jalgratast tooma. Siin aga peitubki kodumeeskonna võimalus.
Kõige tähtsam, mis üldse olla saab esimeses mängus, on mõistagi oma värav puhas hoida. Sellest lähtuvalt taktika ka seatakse kindlasti. Ning kui see ülesanne täidetakse, siis ise üks ära lüüa ning ongi kunnossa. Paberil on asi mõistagi lihtne.
Kinni tuleb saada kiired ääred Duff ning Luque, neilt mänguisu ära võtta. Eks Levadia kaitse ning väravavaht Kotenko saavad harukordse võimaluse enda headust näidata. Parem kui ühegi agendi jutt, on ju livena kasvõi Inglismaal hea mäng maha pidada ja edasine võib mõne mehe jaoks juba ajalugu olla. Tore ju on, kui meil oma mees Arsenali pinki soojendab, aga oleks viimane aeg ka keegi väljakumangijatest sinna saada. Vaevalt selleks 33-aastane Lemsalu on ent ega midagi võimatut pole. See on nüüd mõistagi väga meelevaldne näide ent AC Milani kaitsetroikal on ju vanust vastavalt Maldini`l 38, Cafu`l 36 ning iginoorel Costacurta`l 40. Ja mängivad nagu noored jumalad. Ok, Lemsalu lemsaluks ent on ju rida andekaid noori, kes saavad elushansi end näidata. Ja vaevalt see neil endal teadmata on.
Tulemust ei tahaks ennustama hakata ent loodan, et esimene mäng lõpeb 1:0 Levadiale ja teine 1:1. Väga julge ning ebarealistlik ennustus ent ... pall on ümmargune.

Sajandi müsteerium:kuhu kadus üks hääl ehk kohalikud valimised vol.2

Alates hääleõigusikka jõudmisest ehk aastast 1924 olen mäletamist mööda kõigist valimistest osa võtnud ning valitule oma mandaadi andnud.
Pean silmas siis kohalikke ja Riigikogu valimisi, Tissimissi valimised ja muud toredad sündmused on vahele jäänud.
Ma ei loe end teab mis aktiivseks poliitiliselt ent valimas käies saan ma oma arvates moraalse õiguse pärast poliitikat kiruda ning vajaduse korral ka lootusi petnud kandidaat maha lasta.
Mäletamist mööda olen kogu aeg sama parteid toetanud ent valijasaladusele viidates ei saa ma siinkohal mõistagi oma eelistust paljastada. Vihjeks võin siiski niipalju öelda et selle partei vapiloom on koheva sabaga ning armastab hirmsasti pähkleid ja käbisid. Ei, ei ole kaelkirjak. Ei, ka hüljes mitte.
Paaril viimastel kohalikel valimistel on mu endine trenni- ja ühikakaaslane kandideerinud ning ta on ka vastavalt mu hääle saanud. Siit aga koorubki välja pealkirjas toodud arusaamatus.
Kui eelmistel valimistel oli tema häältearv 17, siis viimastel protokolli põhjal 16 ehk kadu tervelt 6 %. Kuhu kadus üks hääl???
Kas pani ta midagi kampaania käigus valesti ( kampaania juht viga ei tunnista ... ). Jättis kellelegi midagi lubamata? Või mida?
Ise pooldan siiski kahte versiooni:
a.) üks ustav valija on vahepealsel perioodil meie seast jalad ees lahkunud
b.) kandidaat käis kellegi naist põrutamas ning see valija on puhtpõhimõtteliselt oma poliitilist eelistust muutnud.
Ütleb ju tuntud vanasõnagi et kui alguses hääletad Reformi, aga kandidaat käib su naist põrutamas, siis järgmiseks hääleta Keskerakonda. J.O.K.K.

Kohalikud valimised

Eile toimusid Queensland`i osariigi kohaliku parlamendi valimised.
Toimuvad need iga kolme aasta tagant, samamoodi nagu ka riigi enda parlamendi omad. Viimast tahetakse küll muuta nelja-aastaseks tsükliks peatselt.
Austraalia on selle poolest huvitav maa, et hääletamas käimine on kohustuslik. Nagu Põhja-Korea juba. Juhul kui oma kodanikukohust ei täida, saabub posti teel trahvikviitung umbes AUD 50 suuruses summas. Kohustuslik hääletamine tingib siis selle, et hääletamisaktiivsus küünib kuskil 95 protsendini.
Queensland`il läheb praegu majanduslikult vägagi hästi ning seetõttu pole ka imestada et pikalt võimul olnud leiboristidel polnud raskusi võidu vormistamisega. Tõepoolest, kui töötusprotsent on 4,5 ; avatakse uusi koole ning haiglaid, siis pole oppositsioonil kuskilt eriti kinni hakata. Tõsi, nad üritasid justnimelt sellesama tervishoiu ning haiglate teemale rõhuda ( nende meelest on teinekord esmaabis olukord nagu Beirutis, ehk käsi ei jätku abivajajatele ) ent valijad olid teist meelt.
Üleüldse on siin hääleõiguslikke kodanikke 2,5 miljonit ja oppositsioonis olevatel liberaalidel ja vabariiklastel toetus väike. Samas konstanteerisid nad ka ise seda fakti sest väga populistlikke lubadusi ei jaganud.
Aga tulemustest niipalju, et leiboristide võit oli mäekõrgune. 89 kohalises Parlamendis saadi 60 kohta, vabariiklaste 16 ja liberaalide 7 vastu, pisiparteid said ülejäänud.
Osariigi peaminister ehk Premier, Peter Beattie, kelle pilt ülal on, tegi ajalugu sellega, et alustab neljandat valitsemishooaega siin ja lõppu pole näha samamoodi jätkates.

Requiescat in pace

Usun et nii mõnigi austraallane on endalt peale eilset küsinud klassikalise küsimuse - kas me sellist Austraaliat tahtsimegi ?
Vaevalt oldi lepitud tuntud krokodilliküti, 44-aastase Steve Irwin`i surmaga, kui eile hommikul sõitis ralli käigus vastu puud ning hukkus 61-aastane võidusõidu kuulsus ning nimega mr. autosport hinnatud Peter Brock.
Tuleb ausalt tunnistada, et minus ei tekitanud kumbki tegelane mingi suuremat erektsiooni.
Irwin`it ma vähemalt teadsin, olin mõnda tema saadetki näinud. Samas ma temast nii väga vaimustuses pole kunagi olnud. Kindlasti jääb asi mu väikese ajukabasiteedi taha, aga kobradega maadlemas käia ning oma aastase lapsega kroko suu ees liputada just väga aruka käitumisena ei tundu.
Peter Brock`i nime kuulsin küll esimest korda, olgugi et ta on siin ülipopulaarne olnud viimased kolm aastakümmet. Lihtsalt võidud ja saavutused, mis tal ette näidata oleks olnud, on saavutatud austraaliasisestel võiduajamistel ning euroopas neist midagi ei teata. Näiteks on ta võitnud üheksal korral Bathurst 1000 võidukihutamise ent mis see on - ei tea ...
Igal juhul, kaks kuulsat meest lahkus lühikese aja jooksul ja lein on suur.

Tuvikesed

Ausalt öeldes ma ei tea mis ajast, aga Kanal 2 on taaskord väga paljude meelehärmiks ning minu suureks rõõmuks Tuvikeste näitamist alustanud. Sari, mille puhul mu ülivõrded ei lepe niipea.
Ma julgen isegi väita, et see on parim telesari üleüldse. Väga paljud ei suuda lahti mõtestada, mis konkreetses sarjas paeluda võiks ning kas mõistmaks sarja huumorit peab IQ olema samal tasemel Al `Four touchtown in one game`Bundy`ga? Tõenäoliselt peab, sest veelkord - parim sari ever.
Mina arvan et menu võti on ajastus, kuna kaheksakümnendate lõpus polnud poliitiline korrektsus ameerikamaal jõudnud omi kombitsaid nii sügavale ajada, kui praegu ning stsenaristid panid kõigile ühiskonnakihtidele võrdselt ning halastamata vs. praegused steriilse huumori seriaalid mis vaatama nii väga ei kutsu kui just looma-, peeru- või lapsehuumori suurtarbija pole.
Ausalt öeldes oleks pelgalt selle seriaali nägemine põhjuseks peatsele Eestisse tulekule ent lähema paari nädala jooksul seda teha ei saa, kuna lennujaama passikontrollist vaevalt läbi lastakse:

* Tere, ja teie Eesti saabumise eesmärk?
* Kanal 2 ja Tuvikesed
* Kaua mõtlete olla?
* Niikaua kui seriaali näidatakse ...
* Hästi, kas kahe nädala pärast toimuvatel valimistel toetate rjuutlit?
* Ei.
* Siis ma ei saa kahjuks Teid maale päästa ...
* Aga ....
* Astuge kõrvale kodanik, ärge tekitage järjekorda !!! Nii ja Teie, kuidas Teie toetusega on?
* Mina toetan seltsimees rjuutlit !!!
* Welcome to Estonia!!!

Seega peab veel väheke kannatama.

Teised meist, meie neist

Osadel õnneotsijatel, kellega reisi jooksul kokku olen puutunud, on samuti netis omad päevikud, mida olen aeg-ajalt ka lugenud. Mingil määral puhtinimlikust uudishimust, mingil määral veendumaks, et ise on tulnud õigeid otsuseid tehtud. Või valesid.
Kaks soome tüdrukut, kellega Singapuris paar päeva ringi guljaitasime, on praeguseni Darwin`is, kuhu nad ka alguses lendasid.
Hanna leidis endale sealt mingi iiri poldi, kellega vist elavad koos ning ta töötab viimaste andmete järgi kuskil autopesulas. Sanna seevastu rändas juba korraks Bangkok`i tagasi ning elas seal kuu aega, sest tuttavad olid seal peatumas. Nüüdseks on tagasi ning üritab taaskord tööd leida.
Oma reisipäevikutes nendivad nad sama asja, mida isegi olen märganud, et plaanid mis alguses tehtud said, on muutunud. Nad olid alguses seda meelt, et Darwin`is peatumine on vaheetapp ning sealt suunduvad õige pea lõuna poole. Sellest on nüüd juba kolm kuud. Ka mina olin seda meelt, et kuhugi kauemaks pidama ei jää ning kes blogi lugenud on, teab, et alguses töö- ja elukohad vaheldusidki suht tihedalt. Elu omas karmuses siiski paneb prioriteedid paika ning mingil hetkel taipad, et peata ringijooksmine ei ole tingimata see kõige õigem lahendus. Sellest räägin ma aga edaspidi.
Kaks eesti naist, kellega alguses siin Brisbanes kohtusin ja läbi käisin ja enam ei käi ( kõigiga ei pea lihtsalt suhtlema ), on ka viimasel ajal paar muuvi teinud nende reisipäevikust lähtudes. Paar nädalat tagasi lahkusid nad siit ehteestlaslikult mõnda meest paika pannes ning näpud püsti steitmendiga, et paigalseis on tagasiminek ning nemad lähevad maaeluga tutvuma. Nojah. Kes soovib, võib ise lugeda, kuidas rikkalikud tomatisaagid on veelgi nende poolt korjamata ja kuidas kiirkorras tehti kammpäkk tsivilisatsiooni, jutt ise on siin.
Üritavad nad asja naljana serveerida, paraku neid mingil määral tundes ja ise pea samasugust pornograafiat kogenuna väidan, et see on pigem naer läbi pisarate ning huumor on viimane asi, mis sellises situatsioonis meeli erksana hoiab. Ent oma arusaamu kogu asjast serveerin millalgi hiljem.
Plaanid olid ka mul alguses teised ent elu on karmim, kui oodata oskasin. Vähemalt selles suhtes olen rahul, et oskan praegust tegelikult kuratlikult head elu hinnata.
Täitunud on soovid täielikult austraaliakeelses keskkonnas elada ning näha kohalikku elu seestpoolt, eemaldades näolt selle faking kiipsmailingu, mis igalt poolt vastu särab. Näha, kas on kõik ikka niivõrd iisi või on ka siinsetel elanikel omad väiksed veidrused ning ebakõlad.
Pühapäeval oli muide kohalik isadepäev ning eeldan, et kuna ühtegi kõnet ega kaarti mulle ei tulnud, siis möödus aasta taaskord sellel rindel õnnelikult. Riskibisnes, saage aru ...